2. apr 2020

soovitused ja muidu faktid

* pane mängima top hits of 2006 https://www.youtube.com/watch?v=gH476CxJxfg&list=PL8_eOvxF3aIY2Bwj6qILU4GcYEbYyo--i

* pane carmolise tilku kõige sisse, mida kasutad söögitegemiseks, keeda kõike carmolise sees (nt mentoolimunad, mentoolipelmeenid, mentooliahjuköögiviljad. why not)

* carmolise kommi ei saanud osta, sest maxima aaapteek oli kinni (rip)

* nägin unes, et käisin kumminaisega ringi (mida tahtsin kasutada kunstiprojektiks), siis jätsin selle tartu kaubamaja toidumaailmasse kogemata, pärast läksin järele ja turvamehed juba torkasid seda katki, et leida sisse peidetud pomm vms. inimesed olid sõõri kogunenud. olin pettunud ja kurb ja võtsin nuku neilt ära, samal ajal mõeldes, kuidas teda parandada

*vaata mighty booshi hooajad uuesti läbi

31. märts 2020

raadiost lõugab ammuste hammaste tagune termika ballaad. ja siis tuleb see üks ja ainus instrumentaallugu retro- ja star fmi teegist. kehkenpüksjas saks vs väga steely steely kitarr, nende dialoog ajab keha sügelema. mitte meeldivas mõttes, pigem kringliks kippuvas. kipun kringliks, juba tunnen, kuidas õnnaldesse mooniseemned kukuvad ja uih, käsivars tahab keerdu minna, jep ma olen eesti pagari toode

ühesõnaga kuulan neid parimaid uusi ja vanu hitte - midagi pole teha, mulle meeldib raadiot kuulata. vist meeldib see, et mul pole eriti kontrolli selle üle, mis laul tuleb. mingi üllatusmoment säilib, hmm. 

a ma ostsin pühapäeval raekoja apteegist (kell 12 paiku, pärast teenistust x väikest harjutamist) veel rohtusid. kehastusin veebruari alguses angiinitariks ja nohhh olgu peale, see läbitunnetatud põletikulisus/sisemine rögavibes võib ju olla väga võluv ning lisada minu isikule teatud müstikat (no ei olnud õnne skorpionina sündida, peab selle kuidagi tasa tegema limaskestade abil vms), aga natuke tuleb juba mingi armetuse tunne peale. hommikuti kipitus kurgus ja muu kripeldus.. uäuäh ja ma siis tulen üles ja vaatan oma sissemääritud kaela. oleneb, mida ma sinna pannud olen, eks... ükskord panin mett. lihtsalt mett. sest pidi "pehmeks tõmbama". 

aga nüüüüd mul on veel igasugu tilku ja kapsleid ja losenge - tore proviisorihärra lausa oli nõus mulle need karbid luugikesest otse seljakotti viskama - ja seekord ma üritan võtta neid reaalselt nii kaua, kuni mul on juba hea. ning siis ma võtan neid veel, isegi kui mul on juba hea

jah, see on nüüd võtmekoht,

sest ma olen juba 3 korda liiga vara lõpetanud ravimite võtmise ja noh, siin ma olen!
ei, nüüd on hilja alla anda. edasi, kentuki tüdrukud!


vahepeal juhtus siis see, et popkulturistid kolisid R2-st minema. mis on täiesti loogiline samm, kuna saatejuhid pole kumbki enam füüsiliselt maarjamaa mullamunakese peal. kuulake ka teie ivo krustoki kogutud teoseid rubriigist "what NOT to do to stay healthy", kus iga laulu pealkiri on halb nõuanne eriolukorra veetmiseks. 
vahepeal oli väga popp see taksojuht, kes vahetas autos osavalt playliste vastavalt sellele, missuguse hinnangu ta kiirelt kliendile anda jõudis. spotify folklooris on midagi toredat. või noh, üldse mingite appidega jms seotud folkloor. keegi alati nõnna kaval.

olge terved!

25. märts 2020

missa arvad kesma olen


emor alahindamas minu vaimseid võimeid like its 2020

23. märts 2020

nägin unes vanaema matust, mis ei vastanud reaalselt toimunule. tartu akadeemiline meeskoor esines ja nad laulsid Ehala "Papa Carlo laulu". mina mängisin klaverisaadet. kummaline oli see, et mul oli ühes helistikus noot, aga nad laulsid kvart madalamalt. ja neid nagu üldse ei huvitanud. st nad suutsid nii hästi oma helistikus püsida. ma siis pusisin transponeerida käigu peal. kohati õnnestus, aga kohati oli ikka päris dissoneeriv.
lisaks kandis mu ema sellel sündmusel kollast pitsilist kleiti, mida ta minu teada ei oma. (aga mis see unenäoloogika ikka loeb reaalses elus)

21. märts 2020

kumb võidab

uue raamatu lõhn või vana raamatu lõhn???

okei ma tean et kõik romantiseerivad vana raamatu lõhna. aga.
uue raamatu lõhn on ka jõhkralt hea. eriti sellepärast, et see seostub mulle millegi vanaga (niisiis ma romantiseerin kah minevikku!!): ristiema on raamatukogu juhataja ja lapsena olin väga palju uute raamatute toomise ja arvutisse sissekandmise juures. pmst tegin seda tööd ka ise. ja siis chillisin jippii.com-i joonistamise jututoas ja msnis. oh aJAD

aga täna igatsen uue raamatu lõhna, vist seetõttu, et osalen ühel veebikursusel (populaarne ja väga õige valik praegusel ajal!), kus on palju igast prinditavaid materjale ja töölehti ja lünkasid sealjuures. tuleb kohe mingi puhta töövihiku vaib. igatahes käib jutt sellelsamast Yale'i kõige populaarsemast kursusel, mis on Courseras kõigi jaoks tasuta. mina olen 100% see pliks, kes on rippunud eneseabiõpikute jms küljes. sest ma pole nagu alla andnud ja mul pole liiga piinlik, sest olen provintsineiu juba eos. aga vaatamata oma ebaaadellikule päritorule võin nautida igasuguseid hüvesid ja keda huvitab, olen ju lugenud inimeste blogisid ja hambaid kiristanud ja hinnanguid andnud ja need siis tagasi kokku pühkinud, tõmmanud laua pealt peopesaga (vaeseks jääb!!) asku ja puru ja siis selle mõttetu "seevõibollaminugaseotud/midatatahaböelda/kastamõtlebminukohtamidagi" pasa vasakusse peopessa ja prügikasti visanud. koos käega. ei, ilma käeta. seda on siiski vaja.

aga kelle jaoks veebikursused pole päris see, siis väga soovitan teha VIA iseloomuomaduste testi. pani mingid asjad kummalisse järjekorda minu jaoks. neid asju on siis 24. jne jne jne. vaadake ise!

okei, silmad on nüüd nii kuivad et ma lähen koristan kööki ja jep, ma ei lõpetanud sahtlite koristamist ära niiet ma mõistan miks alustatud ülesannete lõpule viimine mul selles nimekirjas päris lõpus on :)))

veel üks see postitus

ja vaata et 2013-2016 tuleb sulle koju kätte.
pärast sahtli kinnilükkamist-lahtitõmbamist edasi-tagasi hekseldamist annasiia õää juramist oma guugli kontoga jõudsin tõelise aardelaekani. tähendab, siis selleni, et kaotasin brauserist kõik oma praegused järjehoidjad, siis ilmusid mulle kõik vana gmaili konto järjehoidjad... mille all on igaaasuguseid asju. mille olemasolust ma ei mäletagi. näiteks.

  • tohutttult retsepte sellest perioodist, kui ma üritasin mingi fitlife piff olla. (Raw Kale Salad with Garden Vegetables and Wild Rice)
  • sõprade blogisid, mis on tänaseks kinni või mul puudub neile juurdepääs
  • võõraste blogisid, kus viimane sissekanne pärineb aastast 2012
  • võõraste blogisid, kus viimane sissekanne pärineb aastast 2020!
  • mõttetuid asju, mida ma tahtsin osta
  • MA TAHTSIN TEREMINI OSTA
  • Wirbeli esinemine 2003. aasta viljandi folgil (ja ühtlasi wow siin on 1992-2019 kõigi festivalikontsertide videod)
  • igasuguseid TED-talke, põhiliselt enesekindluse/välimuse probleemid jne jne
  • liiga palju meemivideosid
  • wimp.com videod???
  • jazzialbumid (klaverikesksed)
  • artikkel venitustest, mis tõmbavad kõhu siledaks + muud workout videod (millest kaht ma olen läbi teinud vist ühe korra)
  • berklee suvekooli video game composer programm (????)
  • põletikud kehas, müüa klarnet, 5 tõhusat viisi organismi puhastamiseks
  • tomati-sibulasupp, tee ise detox jooke, mis puhastavad organismi ja põletavad rasva
  • how i stopped binge eating ja muud söömishäiretega seotud videod
  • how to get motivated to be healthy
  • fat girls can't have eating disorders
  • ühesõnaga on
  • näha et
  • kaisa spiraleerus siin päris mõnusasti
naljakas on vaadata seda ja nii hea tunne on olla sellest nii kaugel. ja ma nägin mingi hetk ka neid tolle aja juutuubereid/blogijaid, kes kirjutasid ka, et jaa, nad tunnevad end praegu nii palju paremini ja nende keha taastub ja nad on palju juurde võtnud aga nii nii hea on olla ja nad tunnevad end nii endana. ning mina. harilik kurb svamm. mõtlesin, et ei, see pole võimalik, see on mingi jama, mida nad räägivad, kogu maailm ja sõbrad minu ümber tulevad järjest lähemale selle jutuga, et gurl me võtame nüüd alla ja see on ainus võimalus, kuidas käib. nii käib noh, oled peenike või ei ole.

okei, ma olen igasuguseid asju vahepeal teinud ja ka lollusi ja ebatervislikke asju nagu hästi kiiresti 12 kilo alla võtmine ja see kinkis mulle palju enesekindlust ja mingit kohalejõudmise tunnet ja no peamiselt ikka hästi palju väärastunud mõtteid, aga! see on nüüd möödas. ja ma ei tahaaa midagi sellist enam kunagi teha. kaasa arvatud koorireisi, millest ma midagi suurt ei mäleta peale selle, et ma olin paanikas selle pärast, mida ma süüa võin ja mida mitte.

ma teen pai endale lihtsalt täna. ja nii loodan et inimesed saavad abi ka praegusel ajal ja ma tean, et on neid, kes stressavad eriolukorras vormi hoidmise pärast. keha muutub, sest rutiin muutub. ja see on okeij.

hijklmnopri kohupiim
6538
kaisa

14. märts 2020

so ga(r)

meil said kaerahelbed otsa - hommikust putru tahaks ju ikka teha. eriti, kui selleks on valmisolek. jah, pärast üht teraapiaseanssi, kus otsustasin loobuda enese materdamisest, kuna unegraafik oli nii ebaühtlane, läks ärkamine kõvasti lihtsamaks. ilmselt ka valgusevahetus hästi mõjunud. kuigi need sombutelgi-päevad mõjuvad ikka rusuvalt, tahaks tõmmata luku neljakanti lahti ja näha, et tegelikult on kevad ja võib-olla isegi suvi.

igatahes saime uued kaerahelbed - tõsi, küll pidime leppima gluteenivabade kaerahelvestega (ma muidugi siiralt loodan, et paljud gluteenitalumatusega inimesed ei käi Maximas, sest vastasel korral ma napsasin nende olulise toiduaine ära), kuna kõik muud kaerahelbed olid lihtsalt ära ostetud.

pole ammu olnud teemat, mis nii otseselt mõjutaks eesti tütarde ja poegade igapäevaelu, kui praegune eriolukord riigis. ja see lasi ka eile fantaasiat lendu:
kui meil kehtiks kodanikupalk, ja inimestel olekski rohkem kontrolli oma aja üle, siis mida me tegelikult teeksime?
ilmselt oleks kunstnikel rohkem vaba võimalust luua. aga siis need teised inimesed - mõtlen kohe sõprade peale, kes töötavad kontoris, aga on öelnud, et tahaksid tegelikult midagi muud teha ja/või on otsus tehtud nii ammu ja ei soovi loobuda stabiilsest sissetulekust, et turvaliselt ära elada - kuidas see neile mõjuks? eksistentsiaalset kriisi ilmselt oleks esimese lainena päris palju... aga see annab nii palju mõtteainet siiski.

mul jäid ära kõik selle nädalavahetuse esinemised ja proovid - jumalateenistust teeme homme õpetajatega kolmekesi ja seda kantakse internetis üle. päris kummaline olukord, kui kogudust koraale kaasa laulmas ei ole - aga igal juhul on nii ohutum. ka jäävad kuu lõpuni kõik kooriproovid ära, mis tähendabki, et ... ma ei pea kuskil olema eriti.

kontserdid on mai alguseni keelatud. muusikaveerandtundide planeerimine, jms on justkui läinud "luhta", samamoodi muud ülesastumised, milleks olen ette valmistuma hakanud. tantsuklubide korraldamine. kõige kurvem vist ongi nende kahe tantsuklubi pärast, mis nüüd ametlikult ära jäävad, sest tantsuklubi tekitab kõige rohkem endorfiine.

meeleolu on rahulik. veebuari alguses kimbutanud angiin justkui sai mõni nädal tagasi koos antibiootikumikuuriga läbi, aga mingi pisik jäi sisse. selle ja eelmise nädala kooriproovides tundsin, et midagi on valesti - laulda ei saa eriti normaalselt. aga ei saa ju ära jätta või puududa, sest üht koori juhatan ja teisega olid tulemas needsamad... juubelisündmused.

aga nüüd peavad kõik asjad ära jääma ja ausalt öeldes tunnen kergendust, kuna tahaksin ikka, et hääl taastuks täielikult. ja küll ta taastub ka. huvitav on näha, kuidas sotsiaalmeedias levivad üleskutsed teatripiletite eest raha mitte tagasi küsida, pakkuda end vabatahtlikuks sündmuste korraldamisel kas füüsiliselt või kodust. suveks-sügiseks siis, kuhu kõik asjad on lükkunud. veebiseminar lapsevanematele, kuidas toetada last koduõppel. jne. jne.

igal juhul on see päris värskendav seis, ootamatu muidugi. ja vähemalt 5 nädalat see asi veel kestab, kuna numbrid Eestis on alles väikesed. loodan, et haiglatöötajad ei mattu töösse nii, nagu Itaalias - see ei tohiks juhtuda ka rahvaarvu ja asustustiheduse erinevuse tõttu juba, aga siiski mingi valmisolek peab olema.

igatahes. täna on emakeelepäev ja taevani tõustes üles ma nüüd võtan hommikumantli seljast ja viin pakendid välja (värsket õhku hingama, eks). rõhu kirjandusõpetajate saates räägiti, et mitmed lapsed tahavad inglise keeles raamatuid lugeda (ja ka loevad). ka joosep räägib, et raamatupoest küsivad mitmed noored "kas seda raamatut on, aga inglise keeles?"
uijah.
ei taha näpuga vibutada ega targutada.