tähtis on murduda õigest kohast, et lihtsamini kokku kasvaks.
otsin seda kohta tikutulega taga. leian ka. mikropraod mitmes kohas. füüsiline valu ikka sealsamas, aeg-ajalt. avastamine ja usaldamine. arusaamine, et see ongi minu elu. see, mis oli mõeldud mulle ka siis, kui 4. klassis chrono triggerit mängisin ja sittagi ei teadnud armastusest ja egost ja sellest et viiuldaja katusel on nii kurb film.
ja et paratamatult on kompromissid kõiges, mis ma ette võtan. ja paratamatult ma ei saa võtta vastutust kellegi eest peale iseenda. 3(oi). leida viis olla pehme aga mitte valus, leida viis olla pehme, aga võtta see vastu uue otsusena, mitte puhtalt igatsusest. ollagi pehme nagu on mind õpetatud, nagu keegi on kutsunud ja seadnud selle võime üldse inimese sisse.
sain täna astuda täiesti puutumatu lume peale päris palju, ülemiste jaamas sellest vahvast labürintteest alla liikudes. tuisuvaalud. päevauni kaks päeva järjest, õieti et eile oli õhtuuni - uinak enne magamaminekut. magan, järelikult olen olemas. noh, ajurakud, näidake, et teil on kolm pulka täis. mina olen valmis. tartu-unelm lõppes oma talvevaheajaga ära. venimine ja magamine, välja puhkamine. muidugi tõmblemine ka, aga peaasjalikult puhkamine.
ja sinu usaldamine.
aitäh sulle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar