meie eesti head asjad

presidendi joonistuskonkursist inspireerituna mõtlesin, et a kui joonistaks iseendale meie eesti häid asju. saadaks muhvi kombel enesele ja.. kaunistaks korterit natuke. (veel)
viimasel ajal olen ma neid asju nii palju näinud ja kogenud ja just mõelnudki sel hetkel, et kurat, mujal ei ole neid! sellist siirast rõõmu ja kokkusattumuste imesust.. eile õhtul näiteks jälle:

kuna mul läks teisipäeval nii hästi see luulelugemine - õhkkond oli mõnus, publik elas ja naeris ja kuidasveelaplodeeris kaasa ja jumalast õigete kohtade peal ning saingi kõik ära öelda, mis ma tahtsin - tundsin end võitmatuna ja tilkusin järgmise päeva TarSlämmile kohale. et kuniks veel emotsiooni ja jõudu on, tuleb kindlasti eelmise sündmuse tuules elamist ära kasutada ja kõik lollused ära teha, mis võimalik! seal oli seltskond pisut teistsugune, (kuigi ühisosa oli olemas :D) mingi osa esinejatest olid juba veteranid ning kõigile teada ja minut enne ürituse algust Arhiivis laua taga istudes valitses mu peas ainult üks mõte - Kaisa, mida sa teed? :D

sellegipoolest võisin oma ürituse õnnestunuks lugeda. tekstilausumine läks kah, rahvas oli nii laia pindala peal, et oli keeruline kuhugi pilku suunata.. debütante oli õnneks veel, see imearmsate värssidega tütarlaps, kes oli detsembris ka värske rõhu esitlusel lugemas. me kumbki edasi ei saanud, aga aprilli TarSlämmil ilmselt (vähemalt mina) oleme jälle platsis!

siis tekkis imelisest Marielli ja Mirjamiga tarbitud õllest mingi paras rammestus ja me lihtsalt ei suutnud otsustada, mida edasi teha. istusime seal natuke veel ja siis tuli sillllver ja ütles, et mu tekstid meeldisid talle ja et see enese mitmest küljest kasvatamine on nii lahe ning rääkisime natuke juttu ja siis ta lippas ning ka meie mirjamiga hakkasime tibusammul hoonest lahkuma. ja lahkusimegiii ja siis otsustasime minna seda spetsiifilist õlut, mille sildil oli 1795 (ja minu arust oli see tšehhiii sest ma lugesin seda sealt ning ei ole võimalik eksida, kui sa arvad, et pudelil on kirjas czech beer, siis ta on czech beer), otsima. kellerist öeldi, et see ei ole vist ikka tšehhi oma, et peaks olema inglise.. AGA MA LUGESIN CZECH ORIGINAL LAGER MILLEST TE ARU EI SAA aga igatahes nad pakkusid meile mingeid muud asju, millest me keeldusime ning läksime edasi otsima. selline uimane olek oli ja mõtlesime koju minemise peale, aga vaatasime veel korra, et äkki on seda mökus. sööstsime trepist alla ja küsisime, baarimees läks otsima ning naases vastusega, et 1795 ei ole aga on mingi 1683 või midagi sellist.

nuuks.

pöörame ümber, et lahkuda, kui märkan, et üks ilus noor naine vaatab mind elevil pilgul. üks noormees koos temaga. ja siis ta tuleb mu juurde ja ütleb, et "sina lugesid eile genklubis luulet!"

ning siis ta oli maruõnnelik ja vaimustunud (ja purjus) ja rääkis, kui väga ma talle meeldisin ja rääkisime sellest eilsest üritusest (ning ta reaalselt mäletas mitme mu luuletuse põhiideed või mingeid märksõnu!!) ja siis me mirjamiga istusime nende lauda ja vestlesime veel pikalt igasugu teemadel ja see oli nii tore. täiesti spontaanselt muutus meie nurjunud õllemissioon õudusfilmidest, ülikoolisemiootikast ja botaanikaaias õitsevast inglitrompetist rääkimiseks. ja siis hakkasid välja tulema kõik ühised tuttavad ja et kõigil on mingid võrumaa juured ja miskipärast sealt lauast üks noormees teadis mu nime ja et üks ta sõber oli rääkinud et ma mängin torupilli või mida ning .. nüüd on mul märkmikus hästi palju joonistusi ja kirjutisi :)

päevavalguses käisin ülikoolis, lahtiste uste päev oli. eesti kirjanduse loeng oli põnev ja lõunaeesti keele loeng oli muhe! istusin seal põnevas (!) eesti kirjanduse loengus ja vaatasin, kuidas mitu tšikki on pelab vägivaldselt skaipi. nagu päris järjekindlalt ikka. ning tohutult häiris see klaviatuuriklõbin, mis kogu aeg taustaks oli. mu sõbrad teavad, et ma olen vanamoodsuse etaloniks, aga no.. lektor oli ülisümpaatne ja mulle tundus, et õpilased on pisut distantseeritud, aga võib-olla ongi see pisut teistsugusem keskkond kui see, millega ma harjunud olen. noh, need väikesed klassid elleris ja reageerimine õpetaja naljadele. nii huvitav oli seal olla. mitu korda leidsin end mõttelt "vau, kaisa, sa oled praegu ülikoolis. jäta see tunne meelde sest seda sa enam ei koge lol"


aga nüüd ma peaks tõega tooma puid ja kütma ja koristama sest ma niikuinii vist ei jõua enne õhtut kontserdile või jah kooli jääb jälle minemata sest milleks harjutada küll jõuab homme ka vaheaeg on puhkamiseks

harmooniaga pole alustanud

fuuuu