11. nov 2020

ebba muggaw

jah, see jagamine. ruumi jagamine, teadmiste jagamine, armastuse jagamine - empaatia on ka armastus, tähelepanelikkus on ka armastus. nagu selline ... no muidugi olen alati teadnud, et sotsiaalse loomana tuleb ikka palju jagada ja tahestahtmata teed vahepeal kellelegi natuke liiga või ülekohut - täiesti kogemata kah võimalik see! ja noh, ikka pead edasi elama, mis seal ikka.

veits väss nagu alati aga ootamatult optimistlik, pigem otsin magneesiumi ikka üles kui löön täiesti käega. jah, unegraafik paigast jälle, aga mis sest! õhtul on juba mingi jääkirme maas ja ilmselt hommikul ka, aga ma ei näe seda, sest ma tudisklen. ootan talve, ootan väga! ja tuleb ka külm, tean, et seekord tuleb.

eelmise nädala võrukeelsete postituste jada jäigi sellepärast pooleli, et jäin ikka jube haigeks uuesti. reedel ikka käisin lauluväljakul ka testi tegemas, oli negatiivne. 

päris mitu head uudist selle nädala alguses: trump ei saanud uuesti presidendiks ja mart helme astub tagasi. noh, ega ei tasu veel väga valjult hõisata. läksin isegi uuesti veel presidendi fb-seinale, et lugeda uuesti üle tema minimalistlikku ja kaunist teadet - "vabastasin mart helme siseministri ametist" - aga kogemata sattusin neid kommentaare scrollima ja... päris karm ikka, kuidas inimesed ALATI presidendi postituste all talle verbaalselt peksa annavad. väga karm. saad neid teavitusi, et keegi kommenteeris su postitust. ja jälle keegi ütleb midagi ülinõmedat. tal on ilmselt need teavitused kinni keeratud vms. kõik saavad kirjutada, mis sülg suhu toob, aga milleks inimesega nii ebaviisakalt käituda? see teeb ju haiget. or what. kas nad ei kujuta ette, et president on ka inimene... nagu mis see annab sulle. kui sa kirjutad kommentaari et "esimene president, keda absoluutselt ei austa". vms. mis sa tahad laike püüda või... miks sa tulid siia siis? ta pole midagi öelnudki, ta lihtsalt andis teada, et ta vabastas ministri, nagu ta alati annab teada - neid liikumisi on päris palju olnud viimasel ajal.


oijah. aga. varsti saan karmoškaplaadi hooandja välja. ütlesin sellise lause telefonis: "pidin tegema täna palju asju, mida olen kartnud või olen arvanud, et ma ei tee kunagi midagi sellist". mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas - ehk noh, palju hirmu hirmu hirmu ja tegelt on üsna tervistav sel sügisel nii palju sellele vastu astuda. üldiselt tunnen suurt sellist... urgupugemise tunnet. täiesti talvele iseloomulikult. nagu väga isegi ei taha suhelda kellegagi, tahaks lihtsalt voodis olla - mitte isegi niivõrd depressiivsest meeleolust, aga lihtsalt soojas. ussike soovib maapõue #maameesotsibnaist

aga mängida on ikka väga hea. tahan mängida nii palju, kui saab!
meil on reedel kontsert ja mulle tundub, et sel nädalal veel kontserdid võivad toimuda. seega pls tulge. maski saab jne. linkidi link link

Kommentaare ei ole: