30. aug 2014

kuidas, jah, kuidas saab niimoodi olla


et kellegi kirjutatu sind niimoodi liigutab
et sa hetkeks vuhistad kõik silmistkõrvustsuust läbi ja tunned, et see on see koht
et sa võiksin kohe nutta
sind tabab see teadmine ja isegi füsioloogiliselt käivitub mingi kanal
paljalt impulsist
paljalt teadmisest
nagu hirm või nii
peaaegu esimene pisar
aga sa oled nii jahmunud
et sa enne ju lugesid ka korra või kaks isegi
aga sa ei saanud aru
ta ei vihjanud veel sulle
sa ei saanud
siis veel
teada

et see on selline luulekogu

1 kommentaar: