2. sept 2014

endiselt

on kõrgel lipp nimega "iga päev õpid midagi uut". täna näiteks sain teada, et sel aastal ma Elleri kooli ei lõpetagi. aga mind ausalt öelda ei sega see väga enam. ma saan veel ühe aasta armsas Tartus olla.

aga miks ma siiski ei lõpeta? ikka veel? selle keskeripingi nühkimisega läheb kauem seetõttu, et pärast kompositsiooni oreli vastu vahetamist nõuavad täitmist igasugused EKAPid (euroopa kutsehariduse ainepunkt), mida saab näiteks ainult kammeransamblist, kontsertmeistri klassist, instrumendiajaloost, pillimängu õpetamise metoodikast, liturgilisest orelimängust, vabasaatest (numbribassid n shit) jne. ja neid kõiki aineid ühe aastaga (ja mõndasid nimetatuist kahe aasta mahus korraga) sooritada ei oleks füüsiliselt võimalik. vot. eriti mina oma sandikäe, lisaainete ja ouvõikskõikekorragatehaju-suhtumisega. samuti lisaaeg kogu noodikogu läbikuulamiseks-lugemiseks. naiss.

kui see kõrvale jätta, siis.. noh, natuke üle nädala koolis käidud ja juba hästi palju lähitulevikku planeeritud. saan jälle paar torupilliõpilast ja väikese asendusorganisti töö Kursi kirikusse. vaadake kui ilus see on noh.. samuti paljundasin 1. septembrile kohaselt 47 lehekülge noote. 70 lehte on igale õpilasele aastas tasuta. a muidu on kõik korras.

sirvisin täna "Põlvamaa luule antoloogiat" ja silma jäi .. noh see.
Kallis sõber, tule ikka mu hauale
talveõhtul, kui pakitseb põis.
Mu kalmu pehmele lumele
maali üks kollane õis.
           Sorista südamest, ära pabista,
           meil mõlemil saab sellest soe:
           sinul, et sõna pidasid
           ja hauaski oled mul toeks.

 (Enn Esko)


1 kommentaar:

Liisa ütles ...

Mul on nii hea meel, et sa veel ei lõpeta!!!!

Liisa/Kertu