kas see on võimalik

mitme nädala koormus on õlult langenud, ent veel ei saa jalgu seinale visata.

reedel oli õpetajate päev, mida me kaua ja põhjalikult ette valmistasime. kaheosalise sündmusena. neljapäeva õhtul istusin kella seitsmest üheksani esimesel korrusel ja häälestasin 27 pudelit d-duuri. see õnnestus suht edukalt. väga hariv kogemus. kõlavärv ja üldse võimalik helikõrgus sõltus palju pudeli kujust ja põhjaalusest õnarusest. need pudelid sain ma ka suht viimasel momendil..Elsbeth, Mariell ja Jaana on ikka kullatükid küll.

Reede hommik oli ülinärviline. Kuna üldaineid andsid meil seekord IV ja III kursuse õpilased, siis kleepisin kõigile enne tunni algust nimesildid; transportisin pudeleid kapiruumist kolmandale korrusele (õnneks abivägesid oli); andsin II kursusele eesti keele tundi, häälestasin osad kandled ära.. siis poole kahest algas esimene osa. I, III ja IV kursuse tervitused (mis olid väga lahedad!), viktoriin võistkondades 2 õpetajat+2 õpilast.. panime ka kuulamisülesandeid sisse. tuli tunda ära teos ja autor, aga klipid olid tagurpidi. heee. üllatavalt läks II ja III koha üle kõvaks rebimiseks ja pidime lisakuulamisülesande peale tulema..
Koit Toome "Mälestused". õigetpidi. miskipärast tundsid mõlemad võistkonnad ka selle ära, ent siis küsisime, kes on muusika autor. kes enne hõikab, saab punkti. vaikus.
-"Koit Toome". üks võistkondadest nägi meie nipi läbi. saime viktoriini vastused kontrollida ning siis algas pillimänguõpituba. Gerda õpetas õpetajatele väikekannelt, mina õpilastele väikses saalis pudeleid. "Savikoja venelast". kuulsin tagantjärele, et õpetajad olid ülivaimustuses olnud.

.. seda oli õhtul ka näha. kella seitsmeks kogunesid õpetajad ja õpilased Saksa Kultuuri Instituudi saali, kus oli SOE! omg. põdesin end tükkideks, et keegi ei tule sinna. esimest korda selline asi õpetajate päeval korraldatakse väljaspool kooli ja riskantselt oli paigutunud üks ootamatu kontsert Linnamuuseumis samale õhtule (kell 17), kuhu paljud õpetajad läksid.. aga paljud tulid instituuti ka ikka. jess. igatahes, nad esimese asjana hakkasid pärima, et kus kandled on. kõik võtsid pilli ja tuletasid loo meelde; siis proovisime pudelitega kokku. fantastiline orkester na.
pärjasime viktoriini parimad ning andsime humoorikaima, särasilmseima ja stiilseima õpetaja tiitli välja. hääletustulemuste kokkuvõtmine oli ka hommikul päris põnev. läks rebimiseks. igatahes ovatsioonid olid õhtu läbi väga positiivsed, kuigi saalis viibijad olid 65% õpetajad, kostis kogu aeg huilgamist.
õppisime tantse, kristjan & pennar mängisid, kõik oli imeline. vahepeal tegid õpetajad üllatusetteaste. neil oli kaks laulu. nii LAHE. järgnes õppejuhi ja ühe kooli vilistlase sümbioos lõõtspilli ja laulu näol.
esitasime veel korra pudeli- ja kandleansamblis "Savikoja venelast".
pidasin lõpukõne, tänasin palju, mind tänati, avaldati soovi veel üks tants teha. "Teeme esimest!" Oige ja vasembat siis. kõige ulmelisem selle tantsu juures oligi lihtsalt see mõte. või noh, üldse, et see asi toimus.. kätlemise osa ajal tulevad kõik õpetajad sulle järjest naerulsui vastu ja sekundi murdosaks käib see mõte läbi, et MISASJA, aga kogu õhtu oli nii lahe, et ei jõudnudki väga selle üle pead murda.
koristasime asjad kokku ja läksime Veeda juurde muljetama. sõime ülejäänud kooki ka. hö. tegime koosolekut, protokollisime, võtsime ürituse kokku. (: tulevikuplaane kah.

ja kõige lahedam on see, et päev & õhtu said üles filmitud ja pildistatud. ning valitsest tohutult positiivne ja lõbus meeleolu. parim piduu.

Balti tantsude öö tuli kohe järgmisel päeval otsa. unepuudus. lähen.. magan. kohe. juba virvendab :)
mulle igatahes meeldib see väga.