sula

sääskede toitmine hilisõhtuses tammelinna tagaotsas. aus seltskond ja maailma kõige kõrgem kastanipuu. grillipoolise nosimine pärast tartu laulupeo ajastukontserte - ühed erilisemad koorimuusika kontserdid, mida kogenud olen. ja ikka veel oli sama päev. kingad hõõrusid varbakondid tilgatumaks, aga see kastan lohutas, tõesti nagu totoro-filmi hiigelpuu. "sa küll ei näe, sest sa istud näoga siiapoole, aga sinu selja taga on tõeline džungel." ja oligi, džungel marjapõõsaste ja kõigi nende aiataimedega, millega ma tillukesest saadik tuttav olen, aga nime ei oska anda. näe, see on see suurte lehtedega. näe, see on see torkiv. lopsakus ja rohelus, millest jaanuaris ei oska undki näha. jaanuaris on alati uus film, algustiitrid jooksevad. raagus ja vaikne, alles hakkab sündima. aga suvel oled ise higipiisk pärnalehel, oled ühel ja teisel pool kodutänavat - ikka nii tuttav, täiesti loomulik.



mandlid annavad endast märku, huugavad ja kihelevad. pärast Reinvere esiettekannet enam ei suutnud, lasid kummi lõdvaks, tegid ühe nööbi lahti, vb polnudki nööpe, oli näiteks haak. haagike. aga säärases troopilises kliimas väga ei suuda millelegi keskenduda peale higistamise. kui juba higistama hakkad, on mõistus hõivatud. higistamine on standard, nägin unes, et pidin bussiga kuskilt läti keelt kõnelevast riigist Zagrebisse minema (ometi toimus liikumine lõuna poolt põhja poole). ja siis tekkis kohe see hirm, et kurat, see saab ju olema palav. kõik asjad eelmisest suvest ja 2000 kilomeetrist bussis tulid meelde. ometi mulle meeldis see sõit, ääretult sisekaemuslik, ma kirjutasin palju. (huvitav, kus see vihik nüüd on)
"eelmine suvi", nii hea käibeväljend. 2018 olin peaaegu terve juulikuu eestist ära, mäletan seda tagasijõudmist - see oli nii tavaline, keset ööd tartu bussijaam, pime ja soe. kõik tagasijõudmised on uskumatult neutraalsed, kui ei tulda just külma šampuse ja (lahtilõigatud) ananassiga lennu/bussijaama vastu.

Anu Lamp luges eilsel II ajastukontserdil ette Juhan Peegli tõlke laulule "Kas tunned maad?". keel, millesse tõlgiti, on sovetlik kantseliit. publik juubeldas.

Kas tunned ala, mis Peipsi basseinist
Kulgeb Balti mere basseinini?
Ja Kanatoote kõrgendiku haljasalalt
Siirdub helgele Soome lahele?

Siin tervitavad metsamassiivid
Nii palavalt siseveekogusid, haljassöödamaid,
Siin sademete toimel teraviljakultuur juurdub
Ja päike on tihedas kontaktis kõrreliste ülaosaga.

Siin areneb eesti rahvusest meestöötaja
Ja astub konkreetseid samme vabadusele.
Siin kasvab mainitud rahvusse kuuluv naistöötaja
Ja valmistab ette abielu registreerimisele.

Refrään:
See on territoorium,
Kus minu ja eelkäijate kiigutamisagregaat
Oli rakendamist leidnud.
Sest väljendugem vokaalses esituses:
“Sa arene edukalt, kallis kodumaa!”

tähtis teadaanne pojengipuhmast: Kadri Voorand jagab spotifys uut plaati! klikiti klik

ja kui keegi vahepeal arvas, et Lonitseera on surnud, siis eijole! meisterdan jõudumööda laule ja uuel nädalal proov, vot teile nalja