Vietnamist tagasi, mis ma oskan öelda. lõpmata pikk reis tundus. olen TÜANi kamba üle tohutult uhke, eesotsas suurepärase dirigendiga suutsime kolm kategooriat ära võita. hurraaderii!
arvasin, et kui tagasi jõuan, siis viitsin tegeleda koristamise ja kolimisega, aga tuleb välja, et absoluutselt mitte. selle asemel jõllitan oma avatud kohvrit, vedelevaid noote ja raamatuid. kolmveerand kruusi vett täis. ma olen staatiline oma staatiliste asjade käes. seda hulka peaks drastiliselt vähendama, olgugi, et kolin suuremasse korterisse. märksõnaks on legitiimse riidekapi soetamine.
vaja pealt ära koorida igasuguseid üleliigseid asju. vaja ära koorida hirmu ja süütunnet, vana hea, aga olmeolukordadele tuleb leida ratsionaalseid lahendusi. pole just kõige paremini koordineerinud-planeerinud oma topeltbookimisi ja nüüd on selline... hea kaine silmade kõrgusel probleemi nägemise tunne. nagu ei sure või kuku kuskile, aga lihtsalt sitt on. mingi areng vist siiski toimub??
mingi areng vist siiski toimub
toimubbb
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar