pühapilvisest sulailmast,
väikesest, aga tublist loomingulisuspuhangust,
sellest, et mu lauluhääl on päriselt ka läinud kindlamaks ja ma vist ei pea enda loomingu esitamise mõtet sibulakoortega ühes prügikasti viskama (!!),
lauluansambli toredast seltskonnast,
maailmamõnusast hommikust, mis kestis kella kuueni õhtul - pannkoogid karlova kohvis, ilus jutt ja vaikus, klappide klapp kogu selle ruumiga seal, jalutuskäik kõrrelisse ja lägasesse botaanikaaeda ja mööda jõe äärt tagasi koju. Fakti nentimine, et Karlova muutub ja Tähepargi kodud ehitatakse kõrgele üles ja sel suvel pole Pargi tänava ääres midagi peale kael õieli koppade vahtimise teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar