paar märkust

1 c - võib vabalt tähendada kokandusvallas "one cup". või siis first cousin.
vala aga potti.

mida rohkem ma selveris käin, seda vanemaks ma saan.

mida rohkem käin teraapias, seda rohkem analüüsin võõraid inimesi - noh, otseselt ei analüüsi, et kohe prrt prrt hakkab aju mingit kardiogrammilaadset toodet printima, aga märkan nende kõneviisi teistmoodi, saan aru, kes on rohkem kaitsepositsioonil, jne. ja tegelt nendin rõõmuga, et igasuguseid inimesi on igal pool.

aga tulles tagasi one cup'i juurde. mis värk sellega on. (mind nii häirib, et ma nagu viitaks sellele, mis algab kahe tüdrukuga.) et miks ma pean panema suppi 3 tassitäit brokolit? või kuidas mõõta poolt tassitäit sellerit. nagu vars või tükeldatud? no jah, ilmselt tükeldatud, aga missugune võib olla protsess, mille käigus ma saan teada, palju sinna tassi siis mahub? 

proovisin eile-täna teadlikult jälle ekraaniaega vähendada ja kodus toimetleda, seltsi pakkus klassikaraadio. väga lahe (ja ebaharilikult tekstipõhine) fantaasia saade oli, soovitan järele kuulata (klõpz) - ning tänases Deltas räägiti Eduard Vilde abikaasast Linda Vildest (snd Linda Jürmann) kella 14ses jupis: klõpsadi klõps. ohh, kuidas ma vaimustun nendest sitketest ja osavatest möödunud sajandite naistest, ja eriti ka neist, kes oskavad neist nii hästi rääkida, nagu stuudiokülaliseks olnud Liina Siib.

väga varsti on oodata Lonitseera selle aasta esimest laivi. nii mõnedki üllatused varuks ja kindlasti tuleb hea show!! tulge tulge tulge