palju ja palju

Kõike nii palju.
Annan hästi palju endast praegu ära. Loodan nädala lõpuni vastu pidada. (Miks kõik asjad vastu võtan, jätkuvalt?)

Aga pärast homset Mõniste päeva, Elohelü folgilahvka-hullust (hoidke siis Postimehe kaudu silm peal), logistikale järgnevat laupäevast proovi, pühapäevast teenistuse mängimist ja paari väikest klaverisaatmist minikontserditel tuleb jälle erilise katsumuse nädal. Kavatsen end vahepeal märgata. Kavatsen koristada tuba teraapilistel põhjustel. Noh, et see on mu elukeskkond ja ma tahan, et mul oleks siin mõnus ja ilus, sest ma tahan endale kinkida nii mõnusat kööki, nagu see siin, kus ei vedele pakendid ja pesemata nõud EKSOLE

Esmaspäeval, 7. mail kell 12 võib mind ja mu armsat Biomeedikumi segakoori näha-kuulda TÜ kliinikumi fuajees! Tõmban karmoškat ka. Kas nad on täiega lahe kamp? Jah. Kas ma mäletan kõiki nimesid? Ei... aga juba on olukord paranenud!

Kolmapäeval, 9. mail kell 19 algab Vildes ja Vines TarSlämmi finaal! Märtsikuisest poolfinaalist lipsasin sinna kuidagi edasi ja nüüd tuleb vääriliselt veenev esitus teha. Õhtu tõotab olla meeleolukas, sest Joelle Taylor tuleb ka!! Külalisesinejad on mulle TarSlämmi puhul alati meeldinud - nad toovad värskust. Esinejad jmv (ja muu värk) siin.

REEDE on juba umbestäpselt ühe nädala kaugusel, ja jumal, kuidas ma end tunnen..

11. mail kell 19 tegelen siis oma torso paljastamise kuue laulu laulmisega, millest neli on mu täitsa enda muusika ja tekstiga, nendest omakorda kolm on esiettekanded laiema publiku ees! 2 ülejäänud laulu on vanad head paroodiad (et liiga generic breakupsongide set poleks). Kontserdi nimeks on "Kirjanikud muusikas" ja peale minu esinevad veel megalahedad naised nagu Kaisa Ling (ay nimekaim) ja Kristel Mägedi ja Merca - põhjust tulla küll ja veel! (veel esinejaid, loe siit)

Mida ma seal laulan? Kava on julge ja võib üllatada. Eriti neid, kes mind väga laulmas kuulnud pole. Eriti neid, kes puutuvad minuga mingis teises kontekstis kokku. Mulle tundub järjest enam, et tegelikult keegi ei ole väga mind üksi enda tekste laulmas kuulnud. Mikrofon ka ja.. juba hakkab hirmus, kui sellest kirjutan. Ma ei tea, võib juhtuda, et mul läheb suurest hirmust kõri kinni ja esitan laulud poole häälega, aga siis esitangi! Loeb, et seda teen. Praegu on kõik läinud just nii õigesti, et pean julgema häält teha ja ruumi võtta ja südamest laulda. Vabadust kindlasti sellisel esimesel esinemisel üleliia ei ole. Seega ei säe ma endale kõrgeid ootusi. Pillilood on okei, pillilood on comfort zone. Artistina esinemine, oma laulude laulmine on tugevalt stretching ja panic zone'i piiril. See on kindlasti selle kevade kõige tähtsam sündmus mu jaoks (tema kannul tihedalt 25. mai lauluansambli kontsert, millest ka kindlasti edaspidi räägin). Laulutekste olen lihvind ja keevitanud pikalt ja natuke on veel lõpust puudu, aga hea on kirja panna, mis vaja - siis suudan ehk paremini kontsentreerida. Kontsert toimub Pargiraamatukogus Poe ja Küüni tänava nurgal. Muidugi tulge.

Väljaspool igasuguseid vehklemisi ja kohustusi olen mitu toredat raamatut leidnud, lugesin ühe hooga läbi Bradbury "Fahrenheit 451" ja inimesena, kes väga ulmekirjandust ei armasta, peab ikka ütlema, et sain kõva elamuse! Avas ka tagamaid, et miks on meie raamatupoel selline nimi.. väga soovitan lugeda. Haarav.

Magamamineku eel tunnen seda tunnet, et tahaks unnesuikumisaega pikemaks venitada. Piirilolekut. Et ma saaks seda rahu enda sisse tõmmata. Sellest imelisest kattemadratsist. Ja kui saaks pikemalt teadvusel olla, tunneks ka seda rõõmu, et magades ei pea midagi peale magamise tegema..