et kõik te loeksite erle blogist seda postitust. naerda saavad ka mittemuusikud, olgugi et üsna spetsiifilistest asjadest juttu on.. level sõnastus. :D päev muutub paremaks, minul küll muutus!
vot ja eilne oli näidiseks, missugust reedet ei ole mõtet endale tekitada, kui just ei ole tuju ekstreemspordiks (a samas mul oli). ärkasin (muidugi mõningase sissemagamise järel) Võrus (sest eelneval õhtul tahtsin niiiiväga koju minna lihtsalt), sõitsin täistuubitud bussiga Tartusse.
olen harjunud, et kui bussis on vähe ruumi ja TULEB VÕÕRA INIMESE KÕRVALE ISTUDA??? :O , siis keegi lihtsalt potsatab sulle kõrvale. ei ütle midagi, ei vaata otsa, ei otsi mingitsugust kontakti, nagu sind lihtsalt ei oleks seal. öelge mis te ütlete, aga mul ajab pehmelt öeldes sita keema selline asi. kui sa ei taha küsida midagi stiilis "kas võin siia istuda" vms (sest obviously seal istmel ei ole kedagi), siis ütle vähemalt tere sellele inimesele, kellele sa oma lähedust järgnevaks tunniks pakkuma hakkad. või siis see, kui sa tuled bussi ja kõik näevad, et sa tahad ka kohta ja oled juba üsna bussi tahaotsa kõndinud oma otsingutega, aga mitte. keegi. ei. võta. oma. kotti. enda. kõrvalt. ära.
aga siis tuleb Kanepis jälle hulk rahvast peale ja mina, kes ma just sain oma naabrist lahti (ta oli vist õnnelikum, et maha minnes minust lahti sai; tema näol oli tegemist hoolika kotikaitsjaga), vabastasin sujuva aknaallaistumisega enda kõrval koha. ja siis tädid järjest istuvad eestpoolt seda bussi täis ja SIIS TULEB ÜKS NOORMEES MINU JUURDE JA ÜTLEB
"vabandage, kas võin siia istuda?"
SEE VÄÄRIB CONFETTISADU JA ÕHUPALLE
SÄRAKÜÜNLAID TORDI SEES JA
PRESIDENDI AUMÄRKI
JÉSUS MARIA DE LA CRUZ
mul läks tuju nii heaks
fakk raisk
ja siis ma vastasin talle
aga see oli mingi väga
väga
hull hommikune
hele
unine päkapikuhääl
nagu ma oleks 13
ja ainult mullinätsudieedil
ja ülejäänud bussisõidu ma lihtsalt soovisin, et oleksin noogutanud ja naeratanud..
teel olles sain Kristinilt sõnumi, et ta vaeseke on täiesti siruli ja haige. apteekri tütre põhiinstinkt lõi kohe välja ja pärast Tartu-kodus asjade pakkimist läksin apteeki sambucuse siirupit, gelomyrtol fortet ja vipise kuldjuuretablette otsima.
ja seda sambucust lihtsalt ei ole.
südameapteegis oli just otsa saanud, selle kõrval olevas YA-apteegis ei oldud sellest kuuldudki (ja mul oli tõsiselt kurb, sest see müüjatädi tegi oma mitteaidatasaamisega endale vist väga haiget, sest tema hääletoon, kui ma lahkusin...) ning ülikooli apteegis poe tänaval oli ainult laste varianti. olin juba lootust kaotamas, kuid raekoja platsi apteegist suunati mind tasku apteeki. seal pidavat olema. triblasin siis täiega tasku apteeki (juba ratastel, otsustasin oma tõuksi rüütli tänava algusest ära võtta, ta oli seal mitu nädalat seisnud mingil põhjusel) ja nägin seda sambucuse pakendit, tahtsin õnnest nutta lihtsalt. oli veel allahinnatud ka teine. ostsin kõik vajalikud asjad ja kütsin Kristini juurde, ignoreerides samal ajal generaalbassi tundi (saatsin ummile sõnumi, et tegelen oboemängija põetamisega).
kooli jõudes tuli välja, et õpetajal on nüüd teine õpilane käsil ja ma peaksin tunni aja pärast tagasi tulema. arvasin, et sellest tunnist piisab, et käia Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Helenale oma noortekoori kleiti viimas (mul oli tarvis seda mitme sentimeetri võrra lühemaks saada, et ma saaks ometi normaalselt lavale liikuda). proovimise-mõõtmisega-sõitmisega-fooridega läks poolteist ja tagasi Ellerisse jõudes ei olnud jälle õpetajat.. istusin klassi 305 ja asusin meeleheitlikult ema kaasapandud kotlete nosima. õnneks varsti saime tunni ära teha, pärast seda oli mul ees juba kohtumine Kursi kiriku õpetaja naisega, kes mind pühapäeval jumalateenistust mängima ootab..
see läks päris hästi, arvestades sellega, mida ma ette kujutasin - teenistus peaks kulgema üsna loogiliselt ja loodetavasti ei maga ma neid kohti maha, kus mängida tuleb. sealne orel pidi olema "armsalt häälest ära". ootan huviga!
aga nüüd ma lippangi Vanemuise juurde bussi peale, sest see kontsert, millega eilne õhtu kulmineerus (ja sellele eelnes veel mustade kaante draama), läks imeliselt & teeme sama asja täna ka Jõhvi kontserdimajas.
adjou!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar