lagritsasonaat

sel hommikupoolikul kõndisin läbi hurda pargi täispäikese ja kõrvaklappidest bläästiva autorilaulu saatel. erakordselt ilus õu, pori oli jälgedesse ja vagudesse tallatud. enne kui mina sinna või üldse kuskile jõudsin, kaanetas öö ta nähtamatu kirmega - polnud karta saabaste määrimist või ebamugavat sitasisseastumise tunnet või kurat teab veel mida.. niimoodi samm sammu järel mitte vajudes või libisedes kuskil mudamuruassortii sees minna, no kas pole võimas tunne? umbes nagu lume peal kõndimine, kui see pealmine kiht soliidselt krõbe on.

valge taevas peegeldas ja tuuleklaasid peegeldasid.. ning absoluutselt kõik oli seda meelt, et täna on kõige heledam päev. piimapäev oli. juba enne ristmiku ületamist sain sellest aru, kuna plekist mannergute sähvimist oli kaugele näha.

tiigi ja kuperjanovi tänavate vahelisel kortermajade- ja autodeplatsil seisis bussike, mille poole triivis (nagu hommikuti koolimajade poole mürsikuid) vanaemu ja -isi. elev. mõned seisid sõidukist kaugemal, mõned lähemal.. kogu pilti tärgeldas naabrinaiste jutuvada (mis, tõsi küll, tahtis tihaselaulu sisse ära uppuda). kümnepealine järjekord, seelikud ja baretid siin-seal vilksamas ning võtteplatsilt lahkudes jäi täheldada vaid laialikukkunud piimapiisku asfaldil. et üks stseenidest, mida ma ei mäletanud, et oleksin unustanud, aga ometi oli ta niimoodi mul meelest läinud ja tore oli teda sellises keskkonnas nii järsku kohata. :)

muutusin järsku sotsiaalseks. olen võib-olla vaat et isegi liiga palju viimasel ajal teetassi taga kellegagi koos istunud, kuulanud ja rääkinud. sellest hoolimata teen midagi veel, olen bachi ja beethovenit noolinud ning õnnestus käia jälle jaani kiriku orelit mängimas. teisipäeval tõin endale ülikooli raamatukogust estnische orgellandschaft sarja teise plaadi, sest edgar arro orelisonaat. kuna mirjam kunagi rääkis, et oli sealses antikvariaadis mingit eesti orelite vinüüli näinud, siis uurisin asja. asi lõppes sellega, et naasin kahe vinüüliga, mis olid urvaste ja võru kirikute orelitel sisse mängitud. kunagi siis mandun nendega noodikogu tagumisse nurka.

mis on noodimapp

 rääkides orelist, siis teisipäevane esinemine - olin valmis, et esimene läheb ikka aia taha. aga järgmine, oi kuidas ta tuleb hea. hakkan homme alaini kahe tantsuga tegelema. ühtlasi hakkan harjutamispäevikut ka pidama. olen mitme inimese käest kuulnud, et see pidavat üks õite hää asi olema. ega tükki küljest ei võta, võib-olla ongi tore kord elus mingit pädevat süsteemi luua. kirjutada üles, mis ajal mida täpselt ja kui palju harjutasin. peaks tehnilist külge rohkem treenima.. pedaaliarpedžosid näiteks :D

Marili rääkis Elleri nüüdismuusika päevade raames kolmapäeval Juhan Aavikust. ma olin täiesti hämmeldunud, kuidas võib mahtuda nii lühikese aja sisse nii palju informatsiooni. tund läks jube kiiresti ja maru põnev oli. olin määratud lektori assistendiks, nii et mul tuli helinäiteid lasta ja nii.. paraku oli üks teos nii lühike, et tuli natuke järgmist lugu ka otsa (mis oli üks teine helilooja üldse..). YOU HAD ONE JOB.

sarjast "ronge meenutavad hooned"

muusikaajalugu

this is how marketing works

(samuti kogesin teaduslikku huvi äratavat mälukaotusfenomeni. ma ei uskunud siiani, et see võimalik on.. not too proud though. olin täiest kõrist rüütli tänaval regilaule laulnud)