- check.
ringi uudistades ja soovides oma rahva raamatu kinkekaarti põletada veetsin poes ~40 minutit. püüdsin seekord kuidagi luulesektsioonist kaugemale vaadata. ega esimese hooga see ei õnnestunud, sirvisin neidsamu autoreid, keda olen siiamaani igal raamatupoekülastusel sirvinud; ostmiseni kunagi ei jõua. tegin ka tiiru äärmiselt kasinas "muusika ja tants" osakonnas. siis vaatasin plaate. mingil segasel hetkel avastasin, et minu käes on üks eckhart tolle psühholoogiline üllitis. kaisa, drop that eneseabi. just drop that. tänane depressiooni ja suitsiidi loeng ilmselt mõjus inertsina terve päeva.
sellest loengust siis pikemalt. põhimõtteliselt oli ju idee hea, aga lektor oli mulle ebasümpaatne. jäi mulje, nagu käsitleks ta teemat natuke pealiskaudselt. rääkimata sellest pikast ja lohisevast tekstist, mille ta powerpoindi esitlusele pani ning sealt maha luges. mingi lõigu jättis igalt slaidilt ka lugemata, mis oli häiriv. aga see, et loeng toimus, oli tore. pani mõtlema ja tekkis väike diskussioon ka, mõned saalisistujad jagasid lugusid.
täna oli ka see legendaarne päev, mil tõin muist riideid koolist ära. paar villaseid sokke, paar sünteetilisi (aga siiski villasevõitu) sokke, üks üksik termosokk, trennipüksid, kootud sall. kooli jäi veel üks punane jakk. kui need kapiruumis seisvad kastid kingade ja muu atribuutikaga kah kuidagi jalust saaks, siis.. siis oleks seal suht normaalne koht jälle. varsti peab mingeid meetmeid rakendama hakkama.
tekib täitsa põnevus selle uue õppekorpusega seoses. esimesel korrusel on garderoobi taha auk tehtud, teisel korrusel võeti vahesein maha, saab juba klaasikoridori iksploorima minna.. valvelaua-maie rääkis, et maikuu lõpus saab küll maja valmis, aga sisse ei saa, sest hoovipoolne pinnas ei saavuta seks ajaks oma planeeritud kuju. eks näis. minu arust on juba see hea, et maikuu üldse tuleb. :) juba on märkamatult päike nii vara hakanud tõusma..
korraldame õpilasesindusega usinasti sõbrapäeva ja akadeemilist ööd. mul tuli parim postrimõte. kui see valmis saab, siis... oh seda rõõmu ja vaimustust. palju üllatusi ja häid asju.. ja üldse. tegelt on ju kõik hästi. karolin, mu kaitseingel, võiks mulle iga päev hommikul niimoodi helistada, nagu täna. siis saaksin päris vara üles.
"kaisaa"
"möö allo"
"kaisaa, tere hommikust!"
"allooo tsau karulin"
"kaisa, kas sa magad?"
"ei, ei maga."
"tuled üles, onju?"
"mhmm.."
...
"ma tõusen jah, istuma."
"kaisa, pane jalad maha."
"mhmm..mkmm."
"kaisaa, pane kohe jalad maha! onju!"
"ooota varsti"
"ma helistan 5 minuti pärast tagasi!"
"make it kümme"
*paneb endale 5 minuti pärast äratuse. see möödub nagu 30 sekundit*
"kaisa, kaisa!"
"jaaa.."
"tule nüüd!"
"... jah, ma nüüd seisan püsti. issand. nii palju und."
"jeee! ilusat päeva sulle! ja oled ikka voodist väljas, onju?"
"jaaa.. jaa."
tänu sellele sain ma täna natuke enne kella 9 üles. vau lihtsalt. kaisaahviksahvist arenemine on alanud.
sellest loengust siis pikemalt. põhimõtteliselt oli ju idee hea, aga lektor oli mulle ebasümpaatne. jäi mulje, nagu käsitleks ta teemat natuke pealiskaudselt. rääkimata sellest pikast ja lohisevast tekstist, mille ta powerpoindi esitlusele pani ning sealt maha luges. mingi lõigu jättis igalt slaidilt ka lugemata, mis oli häiriv. aga see, et loeng toimus, oli tore. pani mõtlema ja tekkis väike diskussioon ka, mõned saalisistujad jagasid lugusid.
täna oli ka see legendaarne päev, mil tõin muist riideid koolist ära. paar villaseid sokke, paar sünteetilisi (aga siiski villasevõitu) sokke, üks üksik termosokk, trennipüksid, kootud sall. kooli jäi veel üks punane jakk. kui need kapiruumis seisvad kastid kingade ja muu atribuutikaga kah kuidagi jalust saaks, siis.. siis oleks seal suht normaalne koht jälle. varsti peab mingeid meetmeid rakendama hakkama.
tekib täitsa põnevus selle uue õppekorpusega seoses. esimesel korrusel on garderoobi taha auk tehtud, teisel korrusel võeti vahesein maha, saab juba klaasikoridori iksploorima minna.. valvelaua-maie rääkis, et maikuu lõpus saab küll maja valmis, aga sisse ei saa, sest hoovipoolne pinnas ei saavuta seks ajaks oma planeeritud kuju. eks näis. minu arust on juba see hea, et maikuu üldse tuleb. :) juba on märkamatult päike nii vara hakanud tõusma..
korraldame õpilasesindusega usinasti sõbrapäeva ja akadeemilist ööd. mul tuli parim postrimõte. kui see valmis saab, siis... oh seda rõõmu ja vaimustust. palju üllatusi ja häid asju.. ja üldse. tegelt on ju kõik hästi. karolin, mu kaitseingel, võiks mulle iga päev hommikul niimoodi helistada, nagu täna. siis saaksin päris vara üles.
"kaisaa"
"möö allo"
"kaisaa, tere hommikust!"
"allooo tsau karulin"
"kaisa, kas sa magad?"
"ei, ei maga."
"tuled üles, onju?"
"mhmm.."
...
"ma tõusen jah, istuma."
"kaisa, pane jalad maha."
"mhmm..mkmm."
"kaisaa, pane kohe jalad maha! onju!"
"ooota varsti"
"ma helistan 5 minuti pärast tagasi!"
"make it kümme"
*paneb endale 5 minuti pärast äratuse. see möödub nagu 30 sekundit*
"kaisa, kaisa!"
"jaaa.."
"tule nüüd!"
"... jah, ma nüüd seisan püsti. issand. nii palju und."
"jeee! ilusat päeva sulle! ja oled ikka voodist väljas, onju?"
"jaaa.. jaa."
tänu sellele sain ma täna natuke enne kella 9 üles. vau lihtsalt. kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar