tants

kui mul oleks hästi suur tuba siis ma tantsiks



paraku mul ei ole hästi suurt tuba
ma olen võrus jälle ja lugesin "kes kardab sveta grigorjevat?" läbi. aaaAH nii hea ja uussugune. see sõna võib veits imelikult kõlada ja ehk ei loe te seda välja, mida ma mõtlesin.. tema luulet on igatahes huvitav lugeda.

*

jakob hurt istub laua taga ja paneb puslet kokku. väljas on juba hämar, sest kell hakkab pool kuus saama. oktoobrikuu vihm kallab end egoistlikult kõigile majadele ja õuedele peale. uni on pealetükkiv - tükib peale. uksel kõlab koputus.
JAKOB: Sisse! Uks on lahti!
Ukselingi lõgistamine, vaikus.. veel üks koputus, mis tõuseb kärsitus suunas.. ukse kraapimine, sügamine, limpsimine, uputamine jne
JAKOB: Hea küll, hea küll. Kolm juppi on veel jäänud! Üks hetk..
Kuus-seitse minutit sobitab ta veel tükke ning siis tõuseb laua tagant, läheb ukse juurde ja keerab selle lukust lahti. keegi ei tule sisse. jakob avab ukse ja vaatab välja. pole ühtki elumärki.
JAKOB: no selge. ma lähen panen tihastele süüa.
võtab klaveri alt suure viiekilose linnusöödakoti, avab selle. üritab parema käega koti sisu vasakusse peopessa kallata, ent avastab siis, et kotisuu on kinni. tõuseb ja läheb köögikapi juurde, avab sahtli sellise hooga, et see tuleb täielikult välja. tõstab sahtli linnusöödakoti juurde põrandale. võtab sahtlist välja lusikaid, kahvleid, otsides korralikke kääre. käed peatuvad, pilk selgineb. vaikus. ta tõuseb püsti, kummardub sahtli kohale. võtab välja väikese metallist ora.. HELIHARK! tõstab selle kõrgele üles, mängima hakkab "Kodumaine viis". imetleb seda natuke aega, keerab ühele ja teisele poole, nuusutab, naeratab, paneb lauale pusle juurde. leiab lõpuks sahtlist suure noa, urgitseb sellega kotisuu sisse väikese augu. Kallab linnutoitu peopessa, umbes kolmekordne kogus rabiseb käest kahelt poolt mööda põrandale. Paneb koti käest, korjab päevalilleseemneid vabasse peopessa kokku ja topib neid püksitaskusse, kuni põrand on puhas. läheb akna juurde ja avab selle.. järsku röögatab. sisse hüppab ülikonnas portfelliga mees.
JAKOB: mida teie siin teete??
MEES: te ei avanud ust!
JAKOB: ma palusin teil oodata! (läheb laua juurde, haarab enesekaitseks helihargi.) mida te soovite?
MEES: ma olen autorikaitsest.
jakob hurt võpatab.
JAKOB: kustkohast?
MEES: autorikaitsest.
JAKOB: ma vannun, kõik mis "Vanas Kandles" ilmus, oli rahvaluule!
MEES: misasja?
JAKOB: olen süütu!! ma ütlen kogu honorarist ära, andke armu..
MEES: ma tulin hoopis millestki muust rääkima.
JAKOB: (paneb helihargi ära.) aga millest siis?
MEES: võib-olla oskate midagi selle kohta öelda.. võtab portfellist välja Hurtsi "Exile" tuuriplakati.
JAKOB: vaikib, läheb haavunud näoga tagasi laua juurde. hakkab uut puslet kokku panema. mees vaatab teda, järgneb talle mõne aja pärast. vaatab puslet.
MEES: mida te teete?
.... TO BE CONTINUED