26. okt 2013

mõni pilk veel

mängib Epliku homne päev ja selle lauluga meenub palju imelist ja valusat. vaatasin aasta aega tagasi. kõik on praegu tegelikult väga hästi, hoolimata sellest, et kõik on millegi arvelt. olen võrreldes sama ajaga möödunud aastal kindlasti sihikindlam, targem, rohkematel kontsertidel käinud.. emotsionaalselt võib-olla enam kaldu. mine tea. aga üks on kindel - ma tunnen end koolis nii-nii hästi. Lossi 15 on saanud kodusemaks kui kunagi varem ja me oleme esindusega mitu põnevat asja juba korraldanud. (esmaspäevasest näituse avamisest saab siit lugeda). nüüdseks olen oma klarneti-klaveriteosega mingi kontakti leidnud. jess. tuleb.

käisin täna rahva raamatus oma tasku kinkekaarti laiaks löömas. tulin tagasi sveta grigorjeva luulekogu ja gustav holsti topeltplaadiga (6 eurot ..!). kohtusime üle pika aja Lauraga, rääkisime muljeid ja elu ja jõime chaid. kuueks läksin linnamuuseumisse kontserdile (suht rekordipüstitamine käib nende kontserdikülastustega..), klaveriduo Ebe Müntel & Jorma Toots mängisid nii nostalgilisi asju.. mussorgski pilte näituselt - nelja käe seades. tuli meelde, kuidas ma viieaastasena veel remontimata kääksuvate nõukapõrandatel muusikakooli eelklassis ringi töllasin ning me pidime just seda teost joonistama. 7 aastat hiljem ma ikka veel ei teadnud, misasjad on katakombid ning kujutasin neid ette puuinimestena. (või inimpuudena pigem.)

eile kuulasin esimest korda Gorecki kolmandat sümfooniat (tuntud ka kui "Symphony of sorrowful songs"). imeilusalt staatilist kineesi pritsiv teos. väga valitud sõnad. keskmise osa tekst, "O Mamo nie płacz nie—Niebios Przeczysta Królowo Ty zawsze wspieraj mnie", on võetud Lõuna-Poola linnas Zakopanes asuva gestaapovangla kongiseinalt. selle lause autoriks peaks olema 1944. aastal vangistatud 18-aastane tüdruk ning need sõnad tähendavad midagi taolist: "Oh, ema, ära nuta, vooruslikem taevane kuninganna on mulle toeks." autor lisas, et teistes kongides olid seinad täis meeleheitlike sõnumeid, mis kaebavad, paluvad vabastamist, kinnitavad oma süütust. ent see tütarlaps mõtleb oma emale..

praegu on selline tunne, et hakkaks joonistama.. kuigi kell on kohe kolm öösel. o_o
mis ma siin üldse kirjutan, ei mõista üldse adekvaatset juttu ajada praegu..
ja vaadake, kas teete vahet. :)

Kommentaare ei ole: