KUMMARDUS INGRID KAASIKULE

:D tähendab.

juhtub selline asi.

istun mina külmas Tartu-kodus. mõtlen, et peaks puid tassima.
järsku helistab Ingrid, küsides, kas ma olen Tartus. tema ei olnud, aga ta oli võitnud pääsme kuuele Tartu Tudengibändi kontserdi II poolfinaali.. ning pakkus seda mulle. friiking kuuele.
siis ma sebin inimesi kokku, aga miskipärast paljud ei võta vedu. Erle kahtleb, sest on näljast nõrkemas (ma ise samamoodi), ent lõpuks räägin ta ära, sest Ingrid oli maininud sõna "snäkilaud". tuleb siis Mirjam ka ja astume Kalevi tänava poole (sihtkohaks üliõpilasmaja) ning märkame tuttavaid kujusid teisel pool teed, kesklinna keskuse taga. Eliisa ja Matiss.

"Ou, tasuta peole tahate tulla?"
"Davai!"

läheme edasi. Jan helistab Mirjamile ja lubab hiljem järgi tulla. seltskonna saab igatahes kokku. tuju tõuseb, vahepeal nägi olukord juba lootusetu välja.
jõuame kohale. paneme riided ära .. koridorides hõljub magusat suitsu, kõik kohad on tudengeid täis. saalist kostab juba ülekeeratud vokaali ja trummi. üsna otsustusvõimetu turvamees seisab, külg ees, niigi kitsa ukseava lävel. ütlen oma nime, meile pannakse käepaelad ja juhatatakse mingist imelikust trepist üles.. rõdule.

ja seal on friiking laud kuue siidri, kuue õlle, kuue veepudeli, puuviljaliua, küpsiste ja juustukringliga.
MIDA KURADIT LIHTSALT :D
mõtlesime oma olukorra peale, naersime ohjeldamatult ja lõime purke kokku. kaalusime võimalusi žüriile vett pähe kallata või neid viinamarjadega loopida (ahvatlus ja reaalne võimalus olid olemas).
kogu aja istus meist paremal valgustehnik, keda oli huvitav jälgida.. (näpp edasi, tagasi, edasi, tagasi)
kuulasime bände ja lasime hea maitsta. läksime vahepeal rõdult alla (ilmselt selle aja sees pani valgusonu meilt ühe siidri rotti :( ) ja nägin üle mega pika aja Krässsssiiii ja Madet ja Ervinit. pärast ürituse lõppu läksime kesklinna ja avastasime, et nendesamade käepaeladega, mis me üliõpilasmajast saime, saab ka genklubisse tasuta peole.. midaaaaa :D ülihea indiroonika praasnik oli, panime tantsulkat, mingid kutid arvasid, et ma olen kunstikoolist (sest seal oli ühtlasi kunstikooli rebaste pidu). ühtlasi 3 noormeest leidsid, et paaristants minuga oleks parim mõte. pole ammu nagu.. tantsinud. üldse. hea oli.
pärast suurejoonelisemat jalakeerutamist jalutasime Mirjami ja Janiga koju. mu tõukeratas otsustas kääksuda. peatusime korraks krooksu juures, et Jan miskit nosida saaks. sel ajal, kui väljas seisin, olin tunnistajaks põnevale vahesündmusele.

Jakobi tänav. pubi Krooks. seest kostab muusikat, noored tulevad välja suitsu tegema. üks ilmselgelt joobes noormees tuleb toidukarbiga, nosib süüa. pillab kogemata kuuma kanakoiva (või midagi sellelaadset) tänavale.

teine noormees: TRA VAATA MIDA SA TEED NAH!!
ilmselgelt joobes noormees: ei läinud üldse palju j--
tumedapäine tütarlaps ja teine noormees korraga: VAAAAATA, läks küll!
ilmselgelt joobes noormees naerab ja peksab jalaga kanakoivatükki vastu äärekivi sodiks.
tumedapäine tütarlaps: issand, aafrika lapsed nälgivad..
ilmselgelt joobes noormees: me peaks nendele aafrika lastele kaks konteineritäit nuudleid saatma!!
tumedapäine tütarlaps: neis nuudlites ei ole ju absoluutselt mingeid toitaineid!!
teine noormees: tra neil ei olegi olemas mingeid toitaineid kehas, kui nad mingi pool portsu ära söövad, on juba maa ja ilm..
tumedapäine tütarlaps vaikib otsekui paikapandult leppides.
esimene noormees: nad peaks muda sööma, vot seal on mineraale..
teine noormees: höhö söövadki ju täiega!

siis tulid mu kamraadid juba välja ja teekond koju võis jätkata.

aga enda, Eliisa, Matisse, Erle, Mirjami ja Jani nimel TÄNAN SUURT ISANDAT INGRIDIT kes võimaldas meil sellise toreda õhtu veeta!! pole ammu sellist hängokit olnud :)

erik saatis hea laulu ka

minge valima