aga ma ei lase tal tulla. täna pärast muusikaajaloo tundi oli jälle selline tunne, et nagu elaks silmaklapid peas. no mulle tohutult meeldib Elleris, aga erialaga on nii keeruline suhe lihtsalt. ei väsi kordamast, et ei taha halvasti kirjutada.. aga praegu olekski see aeg, kus ma peaksin halvasti, julgelt ja palju kirjutama. palju igatahes. aga see on surnud ring - ma ei suuda kirja panna seda, mis ei ole mu peas lõpuni lihvitud ja järele proovitud, kinnitust leidnud. ent samal ajal on tund kaks korda nädalas.. ja ma kavatsen.sel.aastal.möödunud.semestril.munetud.mõttetu.oleku.tasa.teha.
iga semestri alguses on nii põnev klaveriõpetajaga lugude osas kokku leppida. kui ma olen midagi mängimiseks valmis vaadanud, siis on alati see südamekloppimise hetk, kui pean rääkima, et mille kallal ma siis töötada soovin. aga samas eelmisel aastal ta oli pisut skeptiline mu Beethoveni As-duuri sonaadi osas, mille ma siiski lõpuks kümne peale ära mängisin.. nii et vist sel aastal polnud nii hirmus oma Debussy-soove välja käia.
tänane hommik oli nii jahe. tajun, et esimene ahjutäis ei ole kaugel..
ja maksin rattaraha ära ja varsti võib näha mind tõuksiga mööda Tartut ringi veeremas.
ja nüüd ma lähen magan, sest homme kell 8.30 on esimene solfedžo õpetamise metoodika tund. (!)
(mu andekas kursaõde mõtleb välja ja laulab!!)
+elu ilma facebookita on niiiiiiiiiiiiiiii hea, ei väsi kordamast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar