hüüe. aegajalt kuhugipoole. pudelikaelad pea kohal. vaadates seda, mis maailmas toimub, tahaks jetpackiga taevalakke tõusta, lennata pudelisuust välja ja natuke triivida ja aerofoto-visionit nautida. seda kriipit tunnet, kui oled liiga kaua google earthis ringi vaadanud. majade varjud. mida sa kunagi nii tumedalt ja kõrgelt ei näe.
rääkides nägemisest, siis käisin täna silmakontrollis ja sain teada, et mu vasak silm ei näe üksinda praktiliselt mitte midagi. noh, valgust ikka. aga neid tähti selle seina peal kindlasti mitte. noh, õnneks on parem silm parem. aga see on vist üsna levinud, et inimestel on mingi juhtsilm. aga 85% võrra :D:D lihtsalt veider. väga karismaatiline optometrist oli ka, "tähendab kaisa nüüd on niimoodi" ja muud tehnikad. no -0,5 ei ole muidugi mingi katastroof, kuna ma kissitan põhiliselt selleks, et tänavasilte lugeda või midagi sellist. ja autoga ei sõida. veel. lähedalt on asjade lugemine okei.
tartu on nüüd suures osas toome. pinnamood tirib üles ja alla. ja sügis tuleb tunnikaupa. võõras tunne veel ikka, kuidagi aristokraatlik või privilegeeritud tunne on uues korteris elada. just ümbruse mõttes ja et raad nii lähedal on. ja hõbevaher. ja kastan, mis ka kuigi kehvem pole.
<iframe width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/l2DyasWWmtM" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe>
rohkem puhastamist. rohkem nagu üksi olemise aega. on vaja. ilma seadmete ja süümepiinadeta. viimaste likvideerimine juba toimib päris hästi. aga noh. motivatsiooni pole declutterdada... aju õli täis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar