23. märts 2020

nägin unes vanaema matust, mis ei vastanud reaalselt toimunule. tartu akadeemiline meeskoor esines ja nad laulsid Ehala "Papa Carlo laulu". mina mängisin klaverisaadet. kummaline oli see, et mul oli ühes helistikus noot, aga nad laulsid kvart madalamalt. ja neid nagu üldse ei huvitanud. st nad suutsid nii hästi oma helistikus püsida. ma siis pusisin transponeerida käigu peal. kohati õnnestus, aga kohati oli ikka päris dissoneeriv.
lisaks kandis mu ema sellel sündmusel kollast pitsilist kleiti, mida ta minu teada ei oma. (aga mis see unenäoloogika ikka loeb reaalses elus)

Kommentaare ei ole: