12. veebr 2020

tere jõudu

tingimisi karistus tingimusteta armastus
mõne inimese vastu  l i h t s a l t  on
on see mingi ettekujutus või tõlgendus aga mõni inimene oeh on ikka armas
isegi kui iga päev ei näe lihtsalt kui tunned tema poolehoidu
kurat inimesed peavad ikka inimesi hoidma ma ütlen
saja aasta pärast kõik surnd keegi enam ei hoia
võtan põlved sülle õnneliku lapse asend ja lõpulõdvestus
treener ajab mahedat juttu ajab mesimagusat
mmmm lase kõik lõdvaks mmm
hingab mikrisse asmr vaibi
lihased tuikavad mina mõtlen kõigi
inimeste peale keda ma nii väga armastan
kelle poolehoid mingi pilk mingi olek kurat kas ma kujutan ette
ei kujuta ju üldse ja selles elus ju
siis peabki nii olema ei ole nii et
peab kammitsema kõiki tundeid las nad olla
pooltki nii dramaatiline ei ole kui
kellelegi midagi ei räägi keegi ei pane hinnangut
ise ainult tead oma asju ja kõik on nii maine nii maine maine maine
meine kleine maitseaine üks tera soola
keeleotsal üks täpp kardemoni
otsaees ootad nahk on pingul keegi limpsaks ära
külm õhk sooja sülje peal kardemon on
läinud ja halb tuju ka tegelt
unenäod kus lõualuu läheb puruks ei tundu
pooltki nii hirmutavad kui see et
ma ühtki inimest ei armastaks
lähedalt ega kaugelt kurat see kaisa ju
armastab kõiki inimesi aga sotsiaalmeedias
jätab mulje et tegeleb nüüd lõpuks iseenda ja
oma traumadega ja on nii diip nii diip nii diip
kui keskendub siis teeb tõsist nägu
ja kui me näeme iseendid selle pika keskendunud näoga
kuskilt pildi pealt
no siis on ikka hirmus küll korraks
aga pooltki mitte nii hirmus kui see et
ma kedagi enam ei armastaks jah see armastamine
see läheb ajaga ainult hullemaks
ma elan lihtsalt nii tohutult kaasa et ma
tassin kahe diivanipadja vahele
kõik mõtted mis ma sust mõtlen
ja siis lähen nende keskele magama
hool ajab üle kallaste miski seletamatu
unes näen võibolla
sedasama lõualuuvärki aga
sina valva mu und siis valva
ja lõhna edasi
küll me näeme oma
lõpulõdvestuses

Kommentaare ei ole: