27. okt 2018

*

et kas sa saad kunagi millekski päriselt valmis olla.

?

et milles see muutus nüüd seisneb, kui oled olnud kogu aeg seesama, mis praegugi. et kogu aeg on kestnud üks hetk, mis kestab ka praegu. et lihtsalt on.. erinev tuju?

kui kuulen tuttavaid helisid, mäletan, kus olin aastal 2013 - ja helid, mis olid nii valusad ja armsad, meenutavad seda. laulud on alati andmekandjad olnud. aga ikka soe kollane, puidune, vaibane ja tekine tunne. kuigi oli üks teine Kaisa. samas suunas, aga sordiini all.


ja kui praegu peksan aedikut puruks, siis olen graatsia ise.




Kommentaare ei ole: