31. jaan 2018

*

Jou jou, mis on vahepeal olnud päevakorral? Põhiline uudis on see, et mul sai interneti kuumaht täis (HA) ja seega olen kodus askeetlikult pirruvalgel ühendusevabadust nautinud. Ja pagan, see on nii märgatav - stimuleerimata olek, "igavus". Planeerin käike wifiga kohtadesse, et kirjutada meili, koordineerida ansambliproovi, vestelda või lihtsalt - lehter kurku ja sotsmeediat neelama. Tore üllatus oli, kui täna end bloggerisse kruttisin - pageviews last month: 780. Nonoh! See on minu jaoks mega palju! Ühtlasi sai täna 55 000 lehevaatamist täis (väga alles oli 50 000). Põnev, et keegi siin käib ja loeb, mis ma rääkida tahan.

Nüüd - blogin Fahrenheit 451 raamatutoast. Olen siin mõnusas raamatupoekeses aasta algusest vahelduva eduga vabatahtlik olnud. Seega - kui otsid mingit raamatut, mida kuskilt ei leia, siis meil võib olla! Võib ka tulla niisama uudistama ja lugema. Kõike on - luulet, proosat, aimekirjandust, koka- ja lasteraamatuid, eestikeelseid, vene- ja inglise- ja hulga rootsi-, soome-, isegi prantsuskeelseid.. seda, mida on toodud. Vinüüle on ka. Minu eriline lemmik on noodikohver II korrusel.

Sattusin nägema EMA sõud, kuskilt poole pealt. Veits fossiili tunne, et ma polnud veel "Kiki mikit" kuulnud. Vahva pidu, väga lääs. Pole küll minu asi kedagi arvustada, aga kui artist saab auhinna ja ütleb kerge irve/muigega "ma ei tea mille eest see mulle anti", siis.. minul nt fännina tekib tunne, et see tüüp lükkab minu tunnustust endast eemale. Misasja no. Ilmselt on ju siiski näinud mingit vaeva loo või albumi tegemisega, nüüd mingi saqsuurhallitäis inimesi plaksutab ja huilgab, tunneb temast kui inimesest rõõmu ja ta ütleb: "ää ei huvita."

Neelan elu eest ingveriteed, kuum lonks lükkab end keha keskele kokku ja siis laiali. Tunnen oma käsi. Rahmeldasin jälle kolm päeva järjest jõusaalis. Mul tuleb see mingite hoogudena - kätes jõu leidmine ja salvestamine on sõltuvusttekitav protsess. Eile õhtul korjasin mingi pisiku naiskoorist ja täna olen tatine. Lihasgrupid puhkavad.

(misasja... kas just tuli PÄIKE välja???)

Midagi on mu kehaga selles mõttes lahti, et ma ei suuda mingit normaalset toitumisharjumust kultiveerida - tähelepanu on kuskil hajali, unustan süüa, ei jõua süüa sest kehv planeerimine, teinekord jälle söön sageli väljas (noh, teate mis rahakotiga juhtub siis vä) või vähetoitvat töödeldud toitu. Õhtul. Hilja. Kui päeva jooksul tekkinud toitainevaegus hakkab kella lööma. Ning kodus ei suuda endale süüa teha. Sest koju jõuan tavaliselt... väga õhtul. Ja ei suuda välja mõelda, et mida teha võiks. Kuna ma olen kodus nii vähe, on ka külmkapis suht.. vähe asju. Või kõik läheb halvaks. Või need vähesed asjad, mis kapis on, lähevad halvaks. Kui keegi hea inimene on valmis mind mõne retseptiga viskama, olen hästi tänulik. 2Eriti, kui ta viitsiks tulla minu poole koos minuga süüa tegema.. tundub, et on väljastpoolt mingit lüket (loe: vabatahtlikku sotsiaaltööd) vaja. 

Sain ühe väga laheda esinemispakkumise eile, millega seoses vist üritan mõned oma poolikud laulud ära lõpetada ja singer-songwriter minu sees tõstab taas pead! Üritan projekteerida oma peas veel üht lugu lauluansamblile ja kontrabassile... + hullud tulevikuprojektid 200 palun.

Pealtnägemiseni!

Kommentaare ei ole: