MyMove challenge'is on veel koera saba jäänud. Viimases selle kuu eritreeningus sai ikka normaalselt nalja nende kükkide nühkimise üle. Raske on TRENNIS naeru kinni hoida, kui treener on ees jumala tõsine, oled pmst esireas, aga Ruti lihtsalt irvab kõrval, sest soojendus on lihtsalt nii naljakas (rääkimata sellest, et pärast tuli mingi 10000 kükki teha lihtsalt ja kõik higistasid nagu autentsed rooma veesülitid)
ouuu jea!
Davai. Ma ei teagi. Kogu aeg tuleb päeva ajal meelde asju, millest kirjutada, aga siis, kui blogiakna lahti võtan, ei meenugi kohe midagi nii erilist.
Ostsin häid raamatuid. Ootan nüüd keikarahasid, et maksta üüri, trenni ja keelekursust... lololol
Aga nälga ei sure ja inkasso veel ei tule - elu on lill!
elu on minu lemmiklill - pojeng! heleroosad pojengid eriti. soft maasikamaitsega ilmselt, nagu need roosad sefiirid (rip veresuhkru tase) (rip laima) (rip maitsemeeled (rip mao normaalne pH-tase) (hashtag ülihappesus)
täna oli mul esimest korda sel hooajal hämaras tõusta. issand, kui imelik oli. selline tunne, et peaks nagu lennujaama minema vä? saatsin Kärduskit juuksurisse, kõndisin tagasi, mõtlesin - aga tahaks ise ka juuksurisse. helistasin Gerlile, et ta mu tukka käärid sisse lööks. lõigi. nüüd jälle nagu inimene. mugav. sirge. söö. joo. näri. orbit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar