..ja tal on ainult üks pats, pealael. Kas see laps tõesti peab kõrvu patsideks? Ma ei suuda mingi nurga alt seda saavutada, et kõrv patsi meenutaks. Hmm.
Igatahes, see selleks. Mul oli täna üsna rusuvalt mõjuv päev.. algas arvutiõpetusega, saksa keelest oli kontrolltöö, inglise keelest ME EI RÄÄGI ja ei tahagi rääkida (sest see on k o h u t a v mis seal toimub), füüsikast ainult sodisin suures vihas oma kaustikut. Mul on niiiiiiii villand kultuuritust keskkonnast. Vastik. Kokkusurutud vaim on hullem, kui selle puudumine. Keegi ei saa mitte millestki aru, ei viitsi midagi teha, haugutakse õpetajatele vastu ja ka lihtsamaid asju .. ka neist ei saada aru ega ei tehta neid. Ei proovita isegi. See koht, kus läheb oma peaga mõtlemiseks, on niiii ületamatu neile. Mõistust jätkuks nagu ainult selle jaoks, et end hommikuti virsikuvärviliseks võõbata ja õige maja üles leida.
Edasi oli bioloogia, mis seisnes jälle minu ja õpetaja dialoogis (nagu igas tunnis). Koduse töö korjas ta igatahes kokku, mul oli mingi neljandik puudu.. vups .
Vene keelest tegime väikest enesekontrolli, saime tunnikontrollid kätte (muidugi ma olin mõne tähe kogemata ladina tähestiku järgi kirjutanud:D). Siis oli kaks kirjandus, asi kujunes üsna põnevaks :D pidime koostama kuningas Oidipuse CV ja kirjutama tänapäevase jutu Oidipuse põhjal. Viimast tegime rühmades.. mõtteid varieerus, ühes variandis sündis Oidipus Downi sündroomiga, teises jälle oli Laios USA president.
Siis oli laulmine. Masendav. Laulupeo laulud lähevad järjest hullemaks, mingi 8006 bemolli on helistikul ja taktimõõt muutub lambist 2/2ks ja siis on loendamatud pausid. Löökide lugemine on kõige hullem.
Klaver algas 17:20, muusikakool oli ülerahvastatud väikestest ja see teravmeelsem garderoobinaine oli ka täna.
Homme on see esinemine. Kui ma mõtlen sellele, hakkab kõhus keerama. On kellelgi mingeid special-soovitusi, kuidas mitte väga närvi minna? :| nagu just lava peal hoida mõte loo sees. Mul enne ei olegi niivõrd närvi, aga kui ma klaveri taga olen, tahavad mõtted vägisi mujale minna. Ükskõik, mida ma teen. Pean end käsile võtma. Aega on jäänud vähe.
ehk saan järgmisel nädalal luulelaagrisse! :)
DFTBA
~k@isa
Edasi oli bioloogia, mis seisnes jälle minu ja õpetaja dialoogis (nagu igas tunnis). Koduse töö korjas ta igatahes kokku, mul oli mingi neljandik puudu.. vups .
Vene keelest tegime väikest enesekontrolli, saime tunnikontrollid kätte (muidugi ma olin mõne tähe kogemata ladina tähestiku järgi kirjutanud:D). Siis oli kaks kirjandus, asi kujunes üsna põnevaks :D pidime koostama kuningas Oidipuse CV ja kirjutama tänapäevase jutu Oidipuse põhjal. Viimast tegime rühmades.. mõtteid varieerus, ühes variandis sündis Oidipus Downi sündroomiga, teises jälle oli Laios USA president.
Siis oli laulmine. Masendav. Laulupeo laulud lähevad järjest hullemaks, mingi 8006 bemolli on helistikul ja taktimõõt muutub lambist 2/2ks ja siis on loendamatud pausid. Löökide lugemine on kõige hullem.
Klaver algas 17:20, muusikakool oli ülerahvastatud väikestest ja see teravmeelsem garderoobinaine oli ka täna.
Homme on see esinemine. Kui ma mõtlen sellele, hakkab kõhus keerama. On kellelgi mingeid special-soovitusi, kuidas mitte väga närvi minna? :| nagu just lava peal hoida mõte loo sees. Mul enne ei olegi niivõrd närvi, aga kui ma klaveri taga olen, tahavad mõtted vägisi mujale minna. Ükskõik, mida ma teen. Pean end käsile võtma. Aega on jäänud vähe.
ehk saan järgmisel nädalal luulelaagrisse! :)
DFTBA
~k@isa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar