täna on kahtlemata mu elu siiani parim päev. Koolis oli endiselt vaimutu ja kohatu vahepeal, (draamatund oli äge! minu jaoks vähemalt kökhköh) aga 18.00 ALANUD MUUSIKAKOOLI AVAKONTSERT OLI IKKA VIIMASE PEAL.
Ma läksin nelja ajal musakooli juba, saali harjutama natuke.. rämee närv oli sees. Suvalistes kohtades läks sassi, täiesti hull, ma mõtlesin et õhtul rikun raudselt ära. Elviira tuli parajasti ka saali harjutama, nagu keegi oleks saatnud ta sinna mulle.. andis mulle ülihead nõu ja rääkis rahustavat teksti, kuidas närvist vabaneda ja nii.. igatahes, kontserdil läks Helena lugu ansambliga ülihästi. Pärast oli see põhikardetud esinemine KLAVERIGA, pidin mängima A. Põldmäe "Muinasjuttu". Nägin, et ERRi kaamera jõudis just selleks ajaks, kui ma lavale läksin.. mõtlesin, et nüüd ajan küll metsa. AGA MUL LÄKS NII HÄSTI, täiesti pekkkisss, mul pole elu sees ükski esinemine niiii sulnilt läinud! Mängisin oma südame välja, läksin kohale, prantsatasin sinna maha... 3 sekundit hiljem taipasin, et rahvas plaksutab veel ning Jaan vehib lavalt käega, et ma tagasi tuleks. MIND PLAKSUTATI TAGASI. Täiesti hull. Ja siis ma läksin ja kummardasin veel ja oehhh see oli imeline tunne :D
Šokiseisundis olin kontserdi lõpuni. JA IVOL OLI TŠELLOGA LIPS see oli kõige ilusam asi selle kontserdi juures!
Pärast kontserti oli all väike puu-, juurvilja ja küpsiselaud. Kõik tulid ligi ja rääkisid häid sõnu, oeh see oli niii hea ja liigutav ja mul pole elus nii hea olnud.
isegi kadrile meeldis
Pärast mängu igatahes taheti minult intervjuud, küsiti, kuidas uus maja meeldib ja saali kohta ja kõike :) Nummi. Muidugi ma ütlesin niikuinii kõike valesti, aga selline ma olengi ja kui ei meeldi neile, lõikavad välja midagi :D
DFTBA!!
~k@isa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar