sügis va suli

Jälle mulle meeldib sügis.. just see vihmavaba ja päikeseline ning üksikute värviliste vahtralehtedega sügis. Jahe on, aga see-eest on valge. Kuni teatud hetkeni muidugi, mil päike lihtsalt võtab oma kolm asja ning utsitab maakera teist poolt keerama, viimane muidugi allub kuulekalt ja kella viiest hakkab hämarduma juba. Ent just hommikune ilm on praegu nii küllastav, et ma lihtsalt pidin täna varem üles ärkama.. nojah, esimese alarmi panin endale juba enne poolt üheksat.. selle panin kiirelt kinni ja üritasin silmi lahti hoida. Püüdsin mõelda võimalikult paljule, et uni mind jälle enese rüppe ei tõmbaks (mida ta on väga kärme tegema), pingsalt tuletades endale meelde, et ma jätsin eile pikendusega netipulga põrandale (meil on nii kehv ühendus, et ma pean lihtsalt liigutama seda pulka wifit jagava maja poole) ning et peaksin selle kiiremas korras lauale asetama, enne, kui keegi sellele peale astub. Järgnevast ei mäleta ma enam midagi, arvatavasti jäin magama.. õnneks helistas Kräss ja küsis mu karmoškat laenuks (neil tuleb esinemine bändiga, edu neile!), ma ei saanudki hästi aru ülejäänud jutust, aga olin pikemalt mõtlemata nõus. Pärast telefonikõne katsusin kõigest jõust mitte uuesti uinuda, aga võta näpust.. lõplikult ajasin end voodist välja kuskil kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel. 

 

Eile käisingi Vägilaste plaadiesitluskontserdil.. see oli tõeliselt hea vahend akude laadimiseks. Publik oli nii erinevaid inimesi täis. Muusikainimesed, ametnikud, vanemad inimesed, boheemid, kooliealised, õpetajad, pered väikeste lastega ja mingeid kõrgemaid ninasid oli ka.. aga kõik tantsisid ja mängisid koos. Ma pole kunagi võrukaid nii ühtsetena näinud - kõik hüppasid korraks oma argipäevarollist välja ning lihtsalt tundsid rõõmu teistest ja endist. Mitte kõik bändid ei suuda panna  v õ r u l a s i  nii tegema, ma olin kergelt öeldes jahmunud. Nii lahe lihtsalt.. ja need lood ja seaded, oehh mind on järjekordselt tabanud vaimustus. Kahju, et Helena ei tulnud (ei tea, mis põhjustel küll.. ta vanemaid nägin küll kontserdil). Muidugi sain plaadi ka ja küsisin autogrammid külge (:

Kuna mu ema on superveterinaar, pidi ta minema Haanjasse 34 kulti lõikama ning ei saanud mulle vastu tulla. Hakkasin siis kultuurimajast jala kodu poole tulema. Kui olin Kreutzwaldi tänava ringtee juurde jõudnud, helistas isa, et tulevad naabrimehe autoga järgi. Noh, jäin sinna siis seisma ja ootama, muidugi minul alati juhtub ning mind kõnetas üks mööduv parm. Ajas segi mind kellegagi. Igatahes, paps jõudis ja sain koju. Tegin endale hiiglasliku tassitäie teed ja lihtsalt olin.

kõik kolm pilti - © Anna Lisa Yoder, milline leidlikkus.

DFTBA
~k@isa