nii, see sai nüüd ära mainitud. Lähemalt eilsest päevast:
Koolis oli viis tundi, päev algas kunstiajalooga (♥ ♥ ♥). Kordasime Mesopotaamia kultuuri ning tähendasime üles egiptuse kunstile iseloomuliku. Siiamaani on raske uskuda, et 1922. aastal avastati üksainumas hauakamber, mida polnud rüüstatud.. kogu kraam oli alles. Sarkofaag Tutankhamoniga.. nojah, ta oli "veits" ära lagunenud, aga ü l i p õ n e v võib olla sellist asja näha oma silmaga. 2005. aastal tehti Tutankhamoni jäänustest väike röntgen või midagi sellist.. avastati, et tal oli juba mattes jalaluu katki. Hästi palju muud avastati ka, analüüsiti kõike ülipõhjalikult, tehti järeldusi, mis kõik haigused tal olla võisid ja.. oehh imeline.
Tutankhamon suri niiii noorelt. Arvatavasti oli ta kõige noorem vaarao ka, kes üldse kunagi Egiptust valitsenud oli. Ta oli surres umbes 18-aastane. Analüüside põhjal võiski ta surra jalaluumurdu või mürgitusse, hoolimata sellest, et Egiptuses oli meditsiin VÄGA kõrgel tasemel.
Igatahes, pärast kunstiajalugu oli matemaatika, millest kahjuks kontrolltöid kätte veel ei saanud.. kordasime arvu standardkuju ja tehteid standardkujudega. Lõpus läks asi käest ära, nii haiged tekstülesanded olid, et midagi aru ei saanud enam.
KIRJANDUS oli lihtsalt ülivärvikas tund seekord. Vaatasime põgusalt üle "Kuningas Oidipuse" teemakäigu. Pidime laused panema juhtumise järjekorda. Imestan, et poisid olid lihtsalt üliaktiivsed teema arutlusel.
".. no see oligi Laios siis, kelle ta maha lõi?"
"Niikuinii oli! Ma teadsin!"
"A kuidas Oidipus invaliid ei olnud?"
"No ja siis oligi Delfi oraaklil õigus!"
"Oidipus abiellus okastega? Või mis see seal on.. see kolmas? Aa, Iokaste vä?"
"Umbe mõttega tal jalad läbi puuriti, kui ta niikuinii kuristikku visati."
"JA SEE OLIGI SEESAMAAA"
Minule meenutas see sündmustekäik mingit Mehhiko seebikat :D
Eelviimane tund oli vene keel, millest oli tunnikontroll (mitte et keegi mulle öelnud oleks). Kuna ma puudusin, siis mul ei olnud pooli sõnu, mida küsiti. Vahetunnis kirjutasin kiirelt Marleeni pealt sõnad endale ümber ja siis õppisin 10 minutiga. Muidugi õnnestus mul i-d ja i kratkojed omavahel ära vahetada ja ühe sõna kirjutasin ka natuke valesti. Aga pole häda, pole häda. Kahte vast ei saa.
Üks matemaatika oli veel.. hirmus.
Pärast tunde seadsin sammud muusikakooli, võtsin vaba klassi ja mängisin viiulilood läbi. Harjutasin Põldmäe "Muinasjuttu" ka klaveril. Kolmapäeval on juba esinemine! Saali klaveriga on jälle üliraske harjuda, metalne kõla on kõrvale pisut võõras, aga kui ma esmaspäeval ja teisipäeval ka seal mängimas käin, peaks asi kuidagi paika loksuma. Siis oli mul kuskil tund või poolteist viiuliansamblini aega ning mul õnnestus Robertaga kokku joosta! See oli äärmiselt meeldiv, kuna mul polnud tõesti tahtmist üksi muusikakoolis tsillida. Läksime saali, rääkisime juttu ja sõime šokolaadi ning tegime paljutki, mida me enne teinud polnud :D:D
KIRJANDUS oli lihtsalt ülivärvikas tund seekord. Vaatasime põgusalt üle "Kuningas Oidipuse" teemakäigu. Pidime laused panema juhtumise järjekorda. Imestan, et poisid olid lihtsalt üliaktiivsed teema arutlusel.
".. no see oligi Laios siis, kelle ta maha lõi?"
"Niikuinii oli! Ma teadsin!"
"A kuidas Oidipus invaliid ei olnud?"
"No ja siis oligi Delfi oraaklil õigus!"
"Oidipus abiellus okastega? Või mis see seal on.. see kolmas? Aa, Iokaste vä?"
"Umbe mõttega tal jalad läbi puuriti, kui ta niikuinii kuristikku visati."
"JA SEE OLIGI SEESAMAAA"
Minule meenutas see sündmustekäik mingit Mehhiko seebikat :D
Eelviimane tund oli vene keel, millest oli tunnikontroll (mitte et keegi mulle öelnud oleks). Kuna ma puudusin, siis mul ei olnud pooli sõnu, mida küsiti. Vahetunnis kirjutasin kiirelt Marleeni pealt sõnad endale ümber ja siis õppisin 10 minutiga. Muidugi õnnestus mul i-d ja i kratkojed omavahel ära vahetada ja ühe sõna kirjutasin ka natuke valesti. Aga pole häda, pole häda. Kahte vast ei saa.
Üks matemaatika oli veel.. hirmus.
Pärast tunde seadsin sammud muusikakooli, võtsin vaba klassi ja mängisin viiulilood läbi. Harjutasin Põldmäe "Muinasjuttu" ka klaveril. Kolmapäeval on juba esinemine! Saali klaveriga on jälle üliraske harjuda, metalne kõla on kõrvale pisut võõras, aga kui ma esmaspäeval ja teisipäeval ka seal mängimas käin, peaks asi kuidagi paika loksuma. Siis oli mul kuskil tund või poolteist viiuliansamblini aega ning mul õnnestus Robertaga kokku joosta! See oli äärmiselt meeldiv, kuna mul polnud tõesti tahtmist üksi muusikakoolis tsillida. Läksime saali, rääkisime juttu ja sõime šokolaadi ning tegime paljutki, mida me enne teinud polnud :D:D
 |
| Roberta hooooooooooos |
Pärast viiulikoori läksime Robertaga KALEVISSE ja siis Jaagumäele sööma (sest tal tuli kartuliisu) SIIS ME LÄKSIME LAHKU sest ta läks Mahiimasse ja mina sain koju.
ning siis ma läksin klassimöllule (kus juhtus nii mõndagi , hah) ning tulin sealt koju ka (õnneks). täna magasin poole kaheteistkümneni, oehh kui hea oli.
on ravimiaeg jällegi, lähen neelan mõne tableti ja miitin üle pika aja Krässiga!
DFTBA
~k@isa
p.s - PÜHAPÄEVANI SAAB KUULATA DAVID BOWIE 1976 NASSAU COLISEUMI LAIVI SIIN (kui lõustaraamatu kasutaja on), isssssannddd kui hea bänd tal oli siis ja kui hea ta ise oli ja oehhh.. alumisest pleierist.
p.p.s: panen Retseptaakulumi teise filmirulli saadused ka.
2 kommentaari:
ma olen nagu mingi hüpnoosiall hiinlane juu :'D
aga nii peabki :D
Postita kommentaar