kust said selle?

Täna oli nii värvikas koolipäev. Nädal pole veel alata jõudnudki - juba nii palju rebingut. Mõned õpetajate ja õpilaste killud kirjutasin Retseptaakulumi.

Päev algas kirjaliku eneseväljenduse tunniga, õpetaja oli meie kirjandid üle vaadanud ning lubas need tagasi anda 12. klassi lõpul. Tunnis rääkisime (ja ohtralt ka kirjutasime) suulise ja kirjaliku kõne erinevusest. Eleriga naersime suht kogu aeg, kuna lõime liiga palju ebavajalikke seoseid.

Inglise keelest me ei räägi.

Keemias rääkis õpetaja terve tunni orgaanilisest keemiast ja Friedrich Wöhlerist, kes avastas, et kusiainet saab valmistada ka pliitsüanaadi kuumutamisel ammoniaagiga ning oli äärmiselt vaimustuses, et tal polegi selleks vaja neerusid ega mingit looma. Muide, Friedrich Wöhler on minu meelest Chopiniga märkimisväärselt sarnane:

Wöhler                                                                                                     Chopin


Keemiatunni lõppedes seadsime sammud saksa keele kabineti poole, kuna Eleri oli kõikidel eelnevatel vahetundidel puhvetis käinud, pidi ta ka seekord traditsiooni kordama. Pidime endast rääkima saksa keeles, kuna mõningad meie edasijõudnute grupist olid samuti siiani Stemeheli käest tunde saanud, ei saanud nad suurt midagi aru, mis neist taheti. Minul on iga tahes hea meel, et selle õpetajaga paneme nüüd rohkem rõhku rääkimisele ja pisut vähem kirjutamisele.

Ajaloos asusime kohe töövihiku kallale, lahkasime inimese arengut läbi igasuguste erinevate homo-etappide ning jõudsime otsaga metalliaega. Õpetaja lubas ka, et hakkame iga peatüki lõpus arutlusi kirjutama. (olen valmis selleks, et ajaloohinne langeb vähemalt ühe palli, kui mitte kaks)

Jätkasime oma koolipäeva eesti keele lainel, rääkisime üldiselt keelest, mis on tema otstarbed ja missuguseid eri variante võib kehakeelel olla. Mõnus tund tundub praegu igatahes, selline pisut vabamas vormis. REBINGUT SAAB NII, ET VÄHE EI OLE.

Klassijuhataja tunnist me ei räägi. Imelikul põhjusel tegid kõik lihtsalt sääred, keegi ütles, et jääb ära ning nii pandigi tuld. Olen kindel, et mingi jama sellest tuleb.

Läksin bussipeatusesse ning kohtasin seal Hele-Mariat. Rääkisime pisut muusikakooli teemadel.. teadagi, et igal asjal on ka oma varjukülg ning seda on ka Võru Muusikakoolil. Nii tahaks kuidagi Hele-Mariat aidata.. imelikul kombel teda ei võetud klaverit õppima ega ka mitte viiulisse enam. Ta rääkis, kuidas kunagi ta oli käinud ainult klaveritunnis (tunnid jäid mõnikord ära ka) ning maksis kuus 250 krooni, enne lõpetamist ta aga käis viiulis, solfis, muusikaloos ja orkestritunnis kaks korda nädalas ning maksis 240 krooni.(??wut) Veider tundub.. oma jutu viis ta sinna välja, et vilistlasi muusikakoolis ei sallita (kui just keelpilli- või akordioniorkestris ei käi) ning raha tuleb kokku hoida nende peale, kes veel pole lõpetanud. Halbhalbhalb. Tema jutul on täiesti tõetera sees, sest alles reedel enne kontserti nägin oma silmaga, kuidas ei tahetud Jormal lasta klaverit harjutada (kuigi üks vaba klass oli isegi momendil). Hele ütles veel, et tema on asjast aru saanud nii: kui pärimusmuusika asja ei aja, siis ei taheta sind pärast lõpetamist enam muusikakoolis näha. Kui tahad muusikaga edasi tegeleda - koli ära. Mulle kõrvaltvaatajana on täpselt sama mulje jäänud.. nii kahju on seda näha, sest mulle on küll väga vastu tuldud muusikakoolis.. lasti viiul võtta, klaveriga jätkata ja arvatavasti saame ansamblit ka edasi teha. Ei tahaks nagu midagi halvasti öelda, muusikakool on üks kõige armsamaid kohti mulle... aga Hele-Maria on minu arust küll samamoodi ära teeninud oma klaveri- ja viiulitunnid. Viiulis on jah, vähem õpetajaid ja rohkem õpilasi, aga klaveris? Nojah, õpilasi on muidugi hulga, aga iga kolmas musakooli õpetaja on klaveriõpetaja ja ikka ei mahu õppima? Sel aastal tuli üks uus õpetaja ka, seega vabanes teistel õpetajatel veel kohti.. ma ei tea no.

Hakkan kohe tegelema endale sooja saamisega ning siis võib-olla ka kodutöödega. Mark ja ümbrik tuleks ka osta, saaks Ruti kirja posti panna (jep, mul on meeles!

DFTBA
~k@isa