klaveripoeg Vaskna telgitagustes

kõigest kordamööda:

26. - 27. augustil toimunud klaverilaager. Sõitsime välja hommikul kell 9, koguneti muusikakooli fuajeesse (õues oli külmkülmkülm). Koridorid olid pillide lõhnu täis. Armas oli näha klaveri-inimesi. Mõned, kes juba teist või kolmandat aastat laagris; mõned, kelle jaoks oli see esimene kord (viimaste hulgas ka Mariann). Imetlesin tema uut telefoni, mis oli Valevi omaga sama (viiuldajate värk vist). Laagerdajatele tuli järgi kohe suur tumesinine bussivolask, eelnevatel aastatel oleme mikrobussiga läinud. Rohkem inimesi oli seekord lihtsalt, hea meel, et huvi on! :) Jõudsime Haanja rahvamajja, Elviira rääkis natuke, mis toimuma hakkab ning mida võiks laagri jooksul silmas pidada, saime nimekaardid (nagu europarlamendi saadikud!) ning alustasime õppetööga. Paaristunnid olid, see tähendab, et kaks õpilast olid korraga klaveri taga. Esimesteks olimegi mina ja Mariann. Proovisime erinevaid saatmisstiile, võttes aluseks .. no mis see on, see järgnevus.. mida on mitut tüüpi! Ma pole aasta aega solfis käinud, seda on tunda... mis see on??? Toonika, subdominant, toonika dominandi bassiga, siis mittetäielik dominantseptakord  ja toonika. Ei tule selle asja nimi meelde.. igatahes, need, kes parajasti tunnis polnud, pidid kõrvalruumis kirjutama 8-taktilist pala ning joonistama rõõmu. Niisiis olime mõned tunnid rahvamajas, siis hakkasime jala minema Merikese juurde. Juul võttis osad auto peale ning tuli teise tiiruga ja võttis ülejäänud. Samuti läks Merikese naaber mööda ja võttis veel ühe satsi inimesi vahepeal kaasa, niiet saime enam-vähem mitteläbimärjalt õigeks ajaks õigesse kohta. Järgnes lõunasöök, siis tegin grupiti Orffi pillide ansamblit.. väsitav. Esimese grupiga läks kõige lihtsamini, mõistlikud inimesed.. isegi võtsime loo linti Ropsu digikaga. Teine grupp oli emotsionaalselt rusuv, sest jürrrrrrrgen oli edev ja aadlik ja tross ning suht raske oli edasi liikuda niimoodi. Kolmas grupp oli tubli, aga ma lihtsalt olin eelmisest grupist nii väsinud, et tegime lihtsama seade. Siis olid jälle mingid tunnid, õhtusöök ja üllatuskülaline. Nii armas, et nad igal aastal laagrisse üllatuskülalise toovad.. midagi põnevat iga kord :) Seekord tuli Lepasson hulga kanneldega, õpetas laagrirahvast häälestama ja improviseerima ja ostinatosid tegema. Ma olin hämmingus, sest enamik laagris osalejatest olid alla 14 ning kõik said väga hästi hakkama! Kadri rääkis igasugu muud kraami ka. Pärast seda sätiti vaikselt magama ja plaaniti jürrrrgeni pasteerimist (mindi ka, aga ei läinud õnneks). Järgmine hommik algas söögiga, jalgsi matkati Kirju Notsu tallu (mille me Ropsuga sujuvalt skippisime, sest voodi oli nii armas), siis olid tunnid, lõuna, Orffi pillide orkester + torupilli improvisatsioon.. vägaväga mõnus oli, Elviira tahab meid suvepalade kontserdile ka esinema panna.

27. - 28. augusti tsill Vaskna ääres. Pärast seda, kui mind klaveriõpilasi täis bussi pealt Haanjas maha pandi, oli aeg Helena juurde minna. Valmistusime ette lõkkeõhtuks. Õige pea saabusid ka Gato ja Elsa, hiljem ka Kräss. Grillisime liha ja vestsime juttu. Armas olemine - selliseid võiks veel olla. Just see, mida ma enne kooli algust vajasin. Nägin mingit veidrat unenägu jälle, kus olin laeva peal ning jürrrgen ajas mul närvi mustaks. Röökisin ta peale, kohe tulid mingid inimesed (umbes nagu märulipolitsei) ning üritasid mind ära tõmmata jürksi juurest, siis pandi mind kongi ja öeldi, et ma pean siin nüüd maha rahunema.. vaatasin kella (omg, mul oli käekell unenäos). Pidime just sel ajal Marianni ja Airaga laeval kontserti andma, ent mina olin kongis.. küsisin valvurilt, et äkki ma saaksin oma kontserti tegema minna, sest ma mängisin kitarri seal ja teistel olid viisipillid. Valvur oli kohe nõus ning ma siis jooksin lava juurde.. nägin, et Mariann mängis hoopis ksülofoni. Mind märgates laususid nad "sorri Kaisa, me just tegime kõik saatega lood ära". Põnev. Igatahes, hommikul lahkusid Elsa ja Gato varakult, me jäime Krässiga veel natukeseks sinna, rikkusin sõbraliku miljöö oma targutamisega, siis tegime Miiaga pilti ning oligi aega koju minna.

Sellest peale olen ma nagu sombi. Tõesti. Akna taga keerleb sügis täies hoos, seda on näha ja tunda.. mõtted sügisest on äärmiselt masendavad (kuigi see on mu lemmikaastaaeg.. olen selles viimasel ajal kahtlema hakanud). Kogu ring hakkab jälle otsast peale, tuleb minna kooli, igal hommikul pean mõtlema sellele, et enam ei ole +29 ja tuleb midagi soojemat selga tõmmata. Igal aastal on mul sama jama selle üleminekuperioodiga.. Mulle meeldib, et sügis tuleb, sest suverutiin katkeb. Jah, suvel on ka rutiin. Rutiin kaua magamise, tegevusetuse, kodus olemise ja vabaduse näol. Samas mulle ei meeldi, et sügis tuleb, kuna ilmad lähevad.. ebameeldivaks. Algab kool (no kes seda tahaks?). Nüüd on mul uued klassikaaslased ka, lausa 20 tükki. Ei oska midagi ette arvata.

Ning kui juba nurisemiseks läks.. mul on kahju, et Võrus ei saa minna trenni, mis poleks aeroobika ning mis ei mässiks sind tantsupittu :( 

k ü l m  o n.
DFTBA
~k@isa