2. märts 2018

huvitav

huvitav, kui kaua ma seda blogi pean? kümnes aasta jookseb. kümme veel? ja kui ma ära suren, siis blogi (ja meilipostkast jne) jäävad lihtsalt vedelema? ja kui ma suren (if, mitte when), siis kas ma saan järgmises kehas oma vana blogi lugeda ja kas järgmises kohas, kus ma sünnin, on üldse internetiühendus, ja kui kaua peab inimene surnud olema, et teda unustataks? mis toimub ajavahemikul surmast uude sündi. ja miks peab inimene sööma? kas teises ilmas peab sööma? kas teine ilm on mingi mardilaat või intellektika, kus kõik on oma boksides ja siis saab valida ja vaadata, kuhu tahad sündima minna? kas teises ilmas on loomset toitu?

on üks õhtuid, kui mingid lahedad inimesed käisid külas ja tundsin mingit lähedust, kuid hoidsin ikka distantsi.

l õ p u t a  igatsus.
lõpeta igatsus.
loputa iga
silm veega puhtaks ja
pane ööseks karpi

ilmselgelt täiskuu teeb trikke. nägin unes, et pidin Karoliniga Pärnus turvameeste ees põgenema. kuskil kaubanduskeskuses. sest ERR saatis meid mingit eksperimenti tegema.

tahan magada nüüdki. ja lähengi. ja võiks kogu aeg magada, mõelda, kui inimeste elu oleks palju voodikesksem. tõmbekeskuseks asemed. mitu hommikut nädalas, kus kõik peavad teki all natuke laisklema, enne kui üles tulevad. ja ma ei mõtle 5 minutit kella edasi lükkamist, vaid magad 2 tundi kauem ja siis loed veel hommikul voodis raamatut. mingi tund aega. ja siis keegi toob sulle hommikusüüa voodisse, jah, alati toob seda keegi teine, sest nii hea on toetuda teisele inimesele lol kui ma kunagi mingis tervislikus paarisuhtes olen siis palun tehke pilti ja pange mulle meilile, nopicnoproof

Kommentaare ei ole: