oh, see rõõm on tõesti olemas. täna näiteks tegin nii head tatart, et vist mõtlen mitu päeva selle peale. ja täiesti harjutamata. ma ei pea mitu päeva järjest tunde tatart keetes veetma, et soovitud tulemuseni jõuda (võrdlen jah pilli harjutamisega). fantastiline!
muuhulgas osalesin vahepeal koorilaagris. seda peeti Moostes, nii et sinna tuli mul laupäeva hommikul kuidagi saada. teised läksid juba reede õhtul sinna, aga ma olin Võrus Kadri imetabasel eelsoolaleival! elus muusika, palju tantsu ja hummust ja oamöksi ja kikerhernemöksi ja.. ma hakkan neid kõiki ise ka tegema. no päriselt.
kaks päeva koori võttis üsna läbi. õigesti laulmine on kurnav. nagu puusad ja õlad ja pea ja lllõuuug peavad nii ilusti paigas olema, et ... et oleks hea laulda. et keha võtab ise õhu külge ja kaasa. aga see ei tule automaatselt, nii et peab sellele jube palju mõtlema. väljakutse väga hea! laupäeva õhtul oli moostes ka oktoobrifest koos põlva ja tartu puhkpilliorkestrite ja ühe laheda tantsubändiga.. massiivne õllelaat ja veel rohkem inimesi, kui ette kujutasime. osad koori poisid-plikad olid vastavalt riietunud (saksa traksid ja ruudulised kleidid!) ning kõik said vist kõigiga tantsu vihtuda. mingi hetk olime laval ja dirigeerisin tuljakut.. järgmisel päeval said minust ja mari-annist ematenorid. sest kui on tarvis, tuleb lihtsalt olla! lahe ja madal kogemus. pärast laagri lõppu jõudsin taaskord arusaamale, et minu koor on ikka niii muhe. <3 br="">
lähenen vaikselt eesmärgile teha ära kevadest võlgu jäänud klaveriarvestus. käsi pidas täna päris hästi vastu isegi. nokisesin chopini eelviimase lehekülje kallal tund aega. mida matemaatikat lihtsalt. kui hakkan lugema ja analüüsima, jään ebakindlaks ja toppama. kui lasen ainult impulsi najal, ei mahu käed taktidesse ära. et siis kuldne kesktee..
muidu...
pean plaani ja unistan. jälle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar