I
Lamentoso
"pmst naq jõudsime Tallinnasse ja buss tiirutas nii palju ringi seal, sest mingi teetööd olid täiega igalpool ja kuskil Õismäe pärapõrgus pidime elama, nagu mõned olid palju lähemal, mille järgi neid koole anti eitea? Ja naq kuskil ei saand olla, mingi turvad ei lubanud öörahu ajal niisama hängida koolimaja peal, . seda ma ka aru ei saa naq et nii ränk järjekord oli seal supimajas, ss mingi jorss istus seal üleval ja ütles valjuhääldisse samu lauseid koguaeg. "Palun liigume seitsmenda ja kaheksanda rea lõppu!" palun pane suu kinni viieks minutiks onju, maisaa hernesuppi süüa. iu, hernesupp üldse ,. igapäev pmst samad supid. keegi ei öelnud ka, et talongid tuleb alles hoida, ma ei saagi jäätist nüüd :S aa ja mingi nii kuum oli ka, villase seelikuga oli nii rõve olla. veekraanide juures olid täiega järjekorrad ka lauluväljakulä. mu laulukaareselfi sai nii vähe laike. mega haige naq, kogu aeg kästi ülespoole minna, ei tea kuhu, seal oli nii palju inimesi naq."
II
Allegramente
"Höhöhöö ja siis kempsujärjekord oli nii pikk, et hakkasime tuljakut laulma! Kui meeste osa algas, siis vajus ära.. ainult aldid ja sopranid, naiste vetsu saba ju! Hommikuti ja õhtuti laulsime veel sööklatädidele ka. Ning ma punusin kahe päeva jooksul 17 inimesele patse! Tagasiteel tegime bussis ka laineid ning et ehtsam oleks, kallasime bussipõranda ka vett täis, hahhoi.. viie aasta pärast jälle!"
III
Adoroso
"Mu isamaa on minu arm!"
___________________________________________________________
ühesõnaga. Aja puudutus. Puudutuse aeg. oli minu jaoks siiani kõige ilusam laulupidu, sest seltskond oli imearmas ja killukestki kõrvalejäämistunnet, nagu varasematel aastatel leida võis, seekord polnud. ja muljetavaldav muusika (valikkooride kontsert!!). esimest korda oli oma kodukihelkonna triibuseelik ka seljas ning see on nüüd päris minu oma ka :) paraku õnnestus mul omandada päikesepõletus astmes merkuur ning tänaseks on mu nägu umbes 28 tooni võrra tumedam kui tavaliselt.
varasemast veel, et üks armas vana klassiõde Paula võttis minuga ühendust eelmisel kuul ja palus abi muusika osas. neil valmis BFM-is üks väike lühifilm ja ta vastutas selle helindamise eest. nüüd lükkasin oma väikese klaveriludina üles sinna pilve peale ka.
pala on üsna meeleolutu, ses suhtes, et arendamisega koonerdasin ma kõvasti, aga tervik polnudki tol hetkel eesmärk. lugu sai kropitud-kokkumätsitud vastavalt vajadusele ja kõik olid õnnelikud. deetsimite võõrutusravi ka tehtud.
+
Bibi näitas, et selline vahva etendus on tulemas.. aru ma ei mõista, kuidas lihtsalt juhtub nii? et aleksander suuman JA tõnu õnnepalu JA elav muusika? oh, oh..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar