tegelt on ikka päris palju head juhust olnud ja nii. nagu ma ei väsi rõhutamast.
istun siin vanas tamme kõrtsis oma täikakirjutuslaua taga, joon virsikuteed ja mõtlen, et kuidas annab ikka nii ummikus olla omadega. nii ummikus nagu ma vahepeal olin. jah, kohustusi pole vähemaks läinud - on juurdegi tulnud. põhiliselt sellepärast, et ma enne olin eba ja väändus ja rumalavõitu.
aga praegu on mõte järgmine, et harmoonia on kõigest üks aine. jah, mul tuleb eksam ja mind võib-olla isegi ei lubata sinna aga ma ilmselt peaks tegema, mis suudan, et ikka lubataks, sest ma olen ränk solfipede. sest need eksamid on kooos. ja miks ma peaks end solfist ilma jätma sellepärast, et mul ei õnnestunud üht uut süsteemi vana peale ehitada? kuigi see on noh.. päris mahukas süsteem. see ongi ainuke süsteem, mis mul on. kus kõik on lihtsalt.. üksteise küljes. selline jenga käib praegu nende harmooniaülesannete lahendamisel ja reeglite pähe tagumisel. mitte, et ma seda nüüd massiliselt teinud oleks, aga sellest siia kirjutamine näiteks juba natuke motiveerib.. eksole.. right guise right
harmooniaõpetaja ütles mulle juba eelmisel aastal, kui oma viimaseminutivõlga täitsin, et "eks vist omad vitsad peksavad?" nõustusin. muidugi peksid. but i fucking enjoyed it ilma nende ülesanneteta. muidugi peab siinkohal märkima, et mu suhtumine imeb vilinal. see suvele minek eelmine kord oli ikka maailmalõpp küll. võit. jäin suurest rabelemiseks veel haigeks ka. vastu päikest. õppenõukogu samal hommikul viisin veel oma kontrapunkti tööd ära.. irooniline jah, et mul de jure nüüd seda ainet vaja ei lähe. ja see toores hirm ja verihigipisarad, mille saatel ma neid fuugasid kirjutada vehkisin. aga analüüsid.. oo, kuidas ma neid nautisin. ja noh, vormides sain ka vist tänu sellele pisut paremini polüfooniakäsitlusega hakkama. kuigi meie bachi-kontrapunkti õpe oli üsna praktilist laadi ning õpetaja eeldas, et me teame mingeid asju juba..
kirjanduse semester on kah veel võlas. aga tuleb ära. tuleb. ma tean, et tuleb. niipea, kui harmooniaga ühele poole saan, hakkan neid raamatuid lugema. igas nädalas üks teos ja peaks ilusti ära jõudma.
selle postituse trükkimise reaalajas juhtus just midagi imelist. legendaarset.
mu noorem vend küsis just fb chatis, et kuidas mul läheb.
: ) : ) : ) : ) : )
ükski mu sibling pole enne huvi tundnud kunagi
19 aastat
väo
ilus õhtu
varsti tuleb karolin ka!!
pai kõigile
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar