Q: mida teha, kui oled kohustuste kuhja alla mattunud?
A: ignoreeri olukorda ja loe luulet.
(ja kirjuta oma juurde)
ühesõnaga, pole olnud nii sügavas plindris vist veel.. aga emotsioone endiselt pole (või on hästi ootamatult). ilmselt homme saab koolis olema. "arenguvestlus". minu näol on tegemist ahvipojaga, kes ei taha areneda. praegu kuidagi poolkogemata kohtan kõiki inimesi hästi ebasobivatel hetkedel, peidan end harmooniaõpetaja eest, nutan erialatunnis, teen pliidi alla tuld, unistan kuldar singist. valseerin üle raekoja platsi.
homme pannakse kuusk üles.
homme pannakse kuusk tartu vanalinna üles ja ma isegi ei tea miks ma nii elevil olen. nagu väike laps. viimase paari kuu jooksul olen noorenenud 5-8 aastat. aga nädalavahetusel (pärast esinemist, mis oli jälle nii hea ja gruuuuv ja tõmbas jälle igasugu traagelniite peas lahti) tundsin mingit suure õe sündroomiga seostatavat asja - puutusin üle pika aja kokku armsa algkoolilapsega. ta joonistas mulle pilte ja naeris mu naljade üle. just nagu Karolingi. ühe pere värk :)
ja ma vist lähen siiski esimest korda elus oma luuletustega esinema appi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar