eba

selle semestri esimene kodunädalavahetus seljataga. nägin suurest unemaratonist tingituna üle pika aja und. suhteliselt lühikest võrreldes mõnede eelnevatega.. aga siiski. umbes pool on sellest juba meelest läinud, nt see osa, kus oli varahommikune Tartu, päikesetõus ja Celia. aga seda teist poolt ma mäletan, kus ma sain endale Tartu korterisse kassi. valge kassi. ja siis ma hakkasin talle kausikest otsima, kuhu piima kallata, aga järsku mul oli mingi 20 kaussi ja ma pidin nende hulgast valima.. ja ma valisin ikka päris hoolega. pärast pikka sorteerimist valisin ühe sinise ja valgega kausi. (ma lihtsalt imestan, kuidas mu aju viitsis genereerida mingeid kausikujundusi, midagi paremat ei ole teha öösel kell neli, ah??)

praegu miskipärast kuulan oma "Advendiöö" laulu möödunud talvest. kurat, kus ikka kõrvetab. muusika kannab tohutut jõudu. kogu see tunne on alles, täpselt samas kohas. varsti on aasta möödas. Laura kirjutas täna mulle ja ütles, et tahab selle nooti. pidin rõõmust bussi lakke hüppama. (sinna poleks palju maad olnud). kohendasin natuke seda klaveripartiid, mis mul olemas oli juba.. ja see on pagana puudulik. aga ma ei saa mingit kindlat varianti kirja panna. võib-olla kunagi hiljem. samas võiks juba praegu ära teha..

panin telefonist pilte arvutisse. võttis muigama. üleloomulikud jõud Männimäel (ehk kook kukkus õigetpidi!):

                                             

mu internetipulk loobus minuga koostööd tegemast. ühesõnaga, kaudselt loobus. ma kavaldasin ta üle ja toppisin teibirulli alla. otsik on ära paindunud. mina ja mu temperamentsed käehoobid.

kodust on saanud postkontor. praegu on neli kirjasõpra. ent teel brasiiliast eestisse hämmastavalt haihtunud kiri (ma endiselt arvan, et eesti post on süüdi :D) pole ikka kohale tulnud. linna kontorist öeldi, et ma tuleks teeks nädala pärast avalduse, kui üle kuu aja oodatud kiri pole veel jõudnud.

"kaasaegse muusika noodid". sure.

                                             

Helena ja Angela käisid täna siin. oli ääretult tore. nad on uskumatult head rääkijad. Helena läheb 7. oktoobril saksamaale kooli. Angela käib kooli kõrvalt tööl. maarjamõisas. ning mängib nüüd TÜSOs vioolat. laheeeee. mina ei ole ikka veel saksamaal ega mängi orkestris. aga mul vist läheb sellegipoolest üsna kenasti. ainus jama on see, et jätsin oma Tambergi raamatu Võrru. dayum.

noodikogus kanti mingit igivana materjali maha. Alo sorteeris mingit kastitäit noote, kui ma reedel tundi jõudsin. suht uskumatuid asju oli seal: 

                                                    

                                                                ja kogu sisu oli umbes selline:

                                                   

klaveritrio edeneb. esimese kahe lehekülje hulgas on juba üks takt, mis mulle meeldib. võit. mässin end töö sisse, aga praegu lähen magama.

P.S. Elina käis Wilhelmiga stuuudiooos ja nad salvestasid "Black Dawni". get prepared, varsti bläästib igal raadiokanalil