28. juuli 2021

kõik on

unenägudes jätkuvad igasugused laagrisituatsioonid, öised kondamised. kõige enam vist magala. inimesed magamas põrandal. põrand on täis matte ja madratseid. võib sellega ära harjuda. pealegi on juuli. millal siis veel? novembris oleks imelik säärast und näha.

üldse unest. uni on nii müstiline. olen jälle tartu-kodus ja absoluutselt ei suuda siin ärgata. magama jääda jaa. viimasel kahel ööl enne und käinud hurda pargis. tiigi tiigis on üks purskkaev ja see on väga hurmav, nimelt näeb see puhkeasendis välja nagu mingi ufolaev. ja ta sobib sinna tiiki väga hästi. peegelduses ujus nii eile kui üleeile üks part - ehk oli see sama part. ootasin, et ta ujuks selg ees, see oli veel sellest õhtust puudu. plap plap plap

viljandi pärimusmuusika festival sai läbi, see oli oodatav - et see läbi saab. aga süda jäi sinna. sain ise nii palju laval olla ja tunda, et see on õige, et energiavahetus toimub ja et ma lihtsalt naudin. ja et ma lihtsalt võingi klaverit mängida. ja kõige enam vist see, et mul olid silmad ja süda nii lahti, et ma ei kartnud kedagi ega midagi, et ma pigem eeldasin head. mustrid murduvad. ja nii mu kõrvad aina tõusid ja täitusid veniva ja kummise tänutundega. aga pigem üllatusega ka. sest ma sain kogu aeg nii palju head tagasisidet - ja ma isegi ei liialda. kogu aeg. inimestelt, kellele ma varem ei julenud äkki otsa vaadata ka. jaa, ma saan aru, et need on tegelikult täitsa tavalised inimesed, aga lihtsalt ma sageli olen kiiresti ennast sulgenud sellistele võimalikele encounteritele.
ja teine saavutus - olla neli päeva järjest nii kohal. ma tõesti vist pole seda teinud tükk aega. aga keskkond oli soodne. pühapäeva esimese poole taktika oli lihtsalt tantsida nii palju, kui saab - et ei tunneks väsimust 2-tunnisest ööunest. aga seda väsimust ei tulnudki, kartsin mari kalkuni kontserdil ära vajuda, aga ta hoidis nii kaunilt lõa otsas, valasin jälle esireas pisaraid.

mm. milline värske õhu tunne. saaks seda nüüd kuidagi tartus ka kultiveerida. üle pika aja on siin korteris mingi seismise tunne. ilmselt on vaja koristada ja mööblit ümber tõsta. olmelised teod. aga suvel tahaks ju kogu aeg jooksus olla. ja õues. miskipärast.

raadiost ütles, et koroonanumbrid jälle tõusevad. küllalt hirmutav. aga vb see on alles mingi asja algus, millega peabki nüüd ära harjuma.




Kommentaare ei ole: