ÕH

silmad on mesised ja kujutlen neid suurematena, värvima ei peagi, tunnen end eksootilise linnuna, laulma ei peagi, sõin jäätist, mille panin nädal tagasi sügavkülma, aga kuna mu sügavkülm ei FUNKA normaalselt siis noh, selle maitse ja konsistents oli nagu  t a i n a l .

praen ennast hüatsintide lehas, see on nagu vingugaas, mida ei tunne, kas sellesse saab surra? ei taipa kardinaid üles tõmmata, ei taipa ennast toita, ei taipa aru saada, millised head inimesed mind järsku hoiavad, kombeks sõnu oksendada, suuri tundeid mööda põranda laiali laotada, kas sellesse saab surra? ei taipa mitte sittagi, elan paari tuleva esinemise ulmas, suur soov, suur julgustükk, KIHK, kas see on seotud kogu selle pakitsemisega väiksena, et ma ei julge, ei julge öelda, aga tahaks. aga nüüd nagu ei ole põhjust nii palju enam häbeneda. pean midagi tegema, et mandlid väljuks põletikuseisundist. soolveega kuristamine, kura kurk, kuristiku gümnaasium, türisalu pank, türi-paide rahvajooks, arvo pärt. tahan laulda, tahan kogu aeg laulda, jumal, ma (olen staar karupüksid vs retuusid the musicalis)

väääähkreen retuusides x2
sest ma olen sündinud 95. talvel
ja mõnigi kord torkis karupüks kampsuni all veel
üht kõhtu mis kareda vastu oli tõrksasti valvel

oh kelgusõit
ma hoidsin põit
koos teiste lastega kes pidid ka karupükstes
kena kelguga hangest alla laskma

aeg möödus ja sirgusin suuremaks
ühel päeval ema tuli töölt
ta avas poekoti
ja kas mind kottis?? ei,
ma olin pubekas, uuuu.
KUID SIISKI neid mulle ta esitles,
need olid mikrofiibrit täis:
nii pehme on kiud,
nüüd vastlaliud
saan tehtud ebamugavustundeta kõhuuus,
mu kelk on õhuuus, yeah

aeg möödus ja sain jälle suuremaks
ning suuremakski retuusid läksid
puuvill või elastaan -
minu süda rõõmustab,
kuid ikka olen pubekas,
uuuuuu. ja ma

VÄÄÄHKREN
retuuuUUUsides
(des, des, des)
väähkren
retuuusides
x2

mul ei tule und
ma kelgusõidust mõtlen
mul jalas püksid magusad
ja kognitiivsed tõkked
mind takistavad alla sõitmast sealt
kus teised lapsed sõidavad
mul on jälle räme põiekaaaa- hahahaaa haaas (modulatsioon, edasi "Kaelakee hääle" viisil)

tean, millal olen rahul,
retuusidesse kui mahun
hoida kinni võin põit;
hing mässab mannavahus,
kuid on perses
mu salvokelgusõit

nüüd olen kurb ja nutan
isa mu juurde ruttab
kelgu iste on märg
juhmun ja karupüksid jalast võtan,
siis tuhmub nende värv
(ivo üksi, valgus hämaramaks): juhmun ja karupüksid jalast võtan,
siis tuhmub nende värv