 |
| despakas |
 |
| karmoškakotiostupäev |
 |
| ookuihuvitavklaveresimestkordahelivõlubändiklassis-päev |
 |
| õhtu oli valge, klaas oli poolsügis, läksin vanast Aardla korterist mammutmarketisse süüa ostma ja vist olid ritsikad veel seal Fi-taguses džunglis, olgugi, et ussimaarjapäev ammu möödas |
 |
| vahvlimajad Annelinnas |
 |
| ekrenupud |
 |
| võimatult maailmailus päike ja laimiroheline puu rebelina teiste seas |
 |
| kolm viiendikku Blue Gallery bändist nautimas kohalikku ojavulinat |
Viljandis bändilaagris olles külastasin ka Greetet, kellega pole teab kui ammu jutustada saanud. Rääkis siis loo sellest, kuidas sel (või eelmisel) suvel sõbraga äikesetormi kätte jäi ja metsas mingis püstkojas kükitas. Seal varjus olles õnnestus üks kolmas sõber autoga järgi kutsuda. Ootamine oli hirmus pikk, puud aina murdusid raksudega ümber. Auto sõitis siis kohe sinna koja ette ja nii pea, kui nad salongi istusid, kukkus üks puu sellesama onni peale.
Selle jutu peale tegin suured silmad ja mõtlesin, et vau. On ikka kaitseinglid inimestel. Ja et minuga pole vist küll kunagi midagi sellist juhtunud?
Päev hiljem käisin Kvartalis toidupoes. Kaks korda, sest esimesel korral ei olnudki rahakotti kaasas. A tore nutikassapersonal andis nõu, et jäta korv siia ja tule pärast tagasi. Jõudsingi tagasi - koos Marielliga - ja läksin kohe maksma. Toppisin asjad kotti ja vaatasin, et sõbranjet ei olegi siin, kuhu ta minust tundus jäävat. Jalutasin natuke fotopoe poole ja vaatasin liftide juures ringi. Ei ole ka siin. Tegin neli sammu tagasi Maksimarketi kassade juurde ja kuulen järsku ILGET pauku.
Vaatan enda taha ja sellesama ruutmeetri kõrval, millel seisin, lebas mingi katkine pleksiklaasist ümarapõhjaline nõu. Lambikuppel? Tupperware'i reject? Palju küsimusi käis mu peast läbi. Tükid olid laiali. Karta on, et kohe tuli see Greete lugu meelde. #kiivrigapoodi2017
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar