üks tuhandest asjast, mis mind praeguse ühiskonna juures häirib, on üks üldine arvamus. arvamus, et kui oled isik, oled ka isiksus. seda "ma-olengi-selline-mind-ei-saa-muuta-olen-otsekohene-ja-avatud-ja-see-on-minu-arvamus"-varianti tuleb ikka päris palju ette. ja inimeste juures, keda sa polegi pidanud algusest peale rumalaks või naiivseks. väärtushinnangud nagu austus ja teistega arvestamine?? halloo??? jah, ma panen siinkohal üle ühe küsimärgi.
kõige rumalamad vabandused, enese kaitsmine.. nagu me poleks sõbrad. asi jõuab ringiga samasse kohta tagasi.
siin tuleb palju definitsioone mängu. aga jätkem need välja.
mis kurat sellest kõigest kasu on
homme on Pat
ülehomme on kvintetiproov.
k a i s a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar