15. juuli 2010

neljanda võimu revolutsioon

Eile öösel läksin ikka telki magama. Ikka oli palav. Nägin jälle veidrat unenägu (suurt midagi ei mäleta, aga peateema keerles ümber Eleri, Eleri korteriakna, ladusat eesti keelt rääkiva Aranni, ja mingi kontserdi.), millest mind lahti ühendati hommikul umbes poole üheksa ajal. Emake hea tuli üles äratama, kuna päike oli jõudnud positsioonile, milles võib inimese lihtsalt üle kuumutada (eriti telgis). Minu meelest oli muidugi äärmiselt mõnus ja soe olla, ent minut hiljem leidsin ennast tuppa tarituna jahedast-jahedast voodist. "Külm on," mõtlesin endamisi. Ütlesin ka, kuna uimases seisundis järgin "mida mõtlen, seda ütlen"-õpetust. Habasin endale ühe paksema teki peale ja ärkasin tunni aja pärast, sest kuum oli. Jäin kuidagi jälle magama, pooljahutatuna (nagu heeringafilee), ning lõplikult õnnestus mul end püsti ajada veerand üksteist.

Ärkvel olemise ajal olen jõudnud teha tohutult rohkem kui eile. Harjutasin kõvasti klaverit, no kohe kõvasti. Varsti alistan kaht lehekülge Chopini imeilusat h-molli valssi 1:0.. kolmas lehekülg on ääretult ebameeldiv, kuna lugu otsustab pöörata hoopis h-duuri (ja harju siis ümber, et d-l on ka diees ees). Mindfuck.
Lugesin lõpuni raamatu "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas". Sain just teada, et sellest on film ka ning see esilinastus Eestis 2005. aasta 15. juulil. Põnev. Raamat oli küll hea, ent mul oli raskusi selle lugemisega. Keeruline keskenduda. Põhjuseks passiivne raamatukoindus. Just, ma pole tõsiselt ammu midagi lugenud. Ammugi veel läbi lugenud. Häbi. Aga ma püüan vähemalt uuesti lainele saada.. 2-3 aastat tagasi olin ma tõeline raamatufanatt. See on see kiire elu. Homme alustan Stanisław Lemi ulmekirjandusega ning üritan mitte väga kaua pausi pidada. Ehk saan kuidagi järje peale.

Ma üllatusin eesti ajakirjanduses. Meeldivalt üllatusin. Tänane Maaleht pakkus nii palju lugemist, ma vist lugesingi otseses mõttes algusest lõpuni kõik läbi. Samuti neelasin aplalt Postimehe ning Lõunalehe väljaandeid. Joanna räägitud jutt uputatud mehest Kubija järves vastas siiski tõele.. ei oleks tahtnud olla selle vetelpäästja nahas, kes ta välja tõi: tõmmata kaldale laip, millel on kott peas ja jalad kinni seotud. Võru Folgistki oli üks artikkel stiilis "kõik-läks-nii-hästi-ootamatult-vahva-üritus-kui-tore-järgmine-aasta-jälle". Pff.

Lisaks hetkel õhku vallutavale 27°C-le (ometi on temperatuur langenud) ootab mind ees veel saunaskäik, nii et päeva lõpuks olen nagu aurutatud ja hautatud ühepajatoit.

kõike ilusat ja head,
~k@isa 

Kommentaare ei ole: