tag:blogger.com,1999:blog-23845099940053606652024-03-05T07:10:05.491+02:00lagritsasonaatk@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.comBlogger1228125tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-29550340780948438202022-12-06T21:39:00.001+02:002022-12-06T21:39:08.640+02:00ikka ikka<p>no vaata aga vaata, kirjutasin mingi mustandi siia septembri alguses. viin tänase kirjatöö igatahes lõpuni.<br />tekkis enne tunne, et tahaks midagi kuhugi klaviatuuri teel kallata, tahaks seda vana head blogi kirjutamise tunnet. ilmselgelt on vahendid kuidagi teisenenud, sotsmeedias räägitakse küll pikemad lood videosse, aga oma tutvus/jälgimisringkonnas (õõh kui kriminaalselt see kõlab, hakka või menetlema) ei ole ammu mingit blogielu märganud. võtab ju selline mahaistumine ja kirjutamine natuke süvenemist, ja see võtab aega, ja aega ju ei ole. <br /><br />käisin hommikul teraapias. mõtted: juhus. ebaõiglus. siis edasi mõtted: komplekstrauma väga levinud. väga okei. nii on praegu. kui ameti poolest on jube palju suhelda ja vahendada vaja, siis tihedamatel perioodidel võin end ärevushoogudega (ühe päeva lõikes) täitsa ära kurnata. kikivarvul käimine teise inimese reaktsiooni hirmus vallandub vaat et iga asjaajamisega. varem ma seda lihtsalt ei märganud, see oli lihtsalt reaalsus. paraku abistavaid tööriistu sellega toime tulemiseks vähe. midagi ikka leiab. ja siis see kleepuv kahetsus, mul on seoses teraapias üldse-rääkima-hakkamisega mingi pikem ülejagamise periood, kipun inimesi surnuks rääkima. edasi mõtted: nii on praegu.<br /><br />ja siis satun teinekord kellegi otsa, kes tundub oma olemuselt, põhimõtetelt, vaimse hügieeni plaanis lihtsalt nii teises kohas - ma ei ütle, et "tal on parem", vaid et ma näen kohe tema jutust, et tema närvisüsteem töötab täiesti teistmoodi. võib-olla märkan seda tingimata inimeste juures, keda ma ka palju ei tunne - on nii uudne kogemus näha kellestki ainult fassaadi. ja veel millist, eksole. ja siis on kaitsevalmidus ka kohe. uusi tutvusi on viimasel ajal päris vähe, ja seda tihedamaks hüppab tähelepanu, õieti TähelepanemisSündmuste Jada, kui mõni uuema näoga vestlema hakkan. kõik mu erinevad kaitsed, püüded kontrollida olukorda, et jumala eest mitte saada möödaminnes valesti mõistetud, on uskumatul tasemel ikka. vestluse sees kahetsemised, et mingit teemat avasin, sest "ta ilmselt ei näe seda nii või ei mõtle samamoodi", ja mul on ju vaja kindel olla et ta "mõtleb samamoodi ja saab TÄPSELT ARU sest inimkogemuse juurde ei kuulu lai empaatiaspekter läbi erineva kogemuse vaid kõik on mustvalgel skaalal naguuu ahh???<br /><br />aga vist ikka järjest enam suudan omaks võtta kõike seda, kes olen, süda rindu ja.<br />viimasel ajal nii ulmeliselt palju ekraani. juba bloggeriaknas viibides on väike elevuslik nostalgiatundeke.<br /><br />sürr, kui lähedal loni kontserdid juba on. on päris mitu asja, mille esitamist ootan väga. <br />tule ka! <a href="https://bit.ly/3XI3Sb4">piletiddd</a><br /> </p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-46779048959920231032022-03-14T16:15:00.000+02:002022-03-14T16:15:03.082+02:00*<p> vau siin on see postitus et<br /><br />koroona sai mind kätte pärast 2 aastat puiklemist.<br />ja kui haledaks see teeb, mmmm, nii hale on olla. igas asendis hale meel. kõik suhted on ebastabiilsed. (kõik redelid on tagurpidi??)</p><p>talisiplus oma täies ilus.<br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-43104151406033782152022-01-31T01:31:00.002+02:002022-01-31T01:31:48.162+02:00tähtis<p>tähtis on murduda õigest kohast, et lihtsamini kokku kasvaks.<br /><br />otsin seda kohta tikutulega taga. leian ka. mikropraod mitmes kohas. füüsiline valu ikka sealsamas, aeg-ajalt. avastamine ja usaldamine. arusaamine, et see ongi minu elu. see, mis oli mõeldud mulle ka siis, kui 4. klassis chrono triggerit mängisin ja sittagi ei teadnud armastusest ja egost ja sellest et viiuldaja katusel on nii kurb film.<br />ja et paratamatult on kompromissid kõiges, mis ma ette võtan. ja paratamatult ma ei saa võtta vastutust kellegi eest peale iseenda. 3(oi). leida viis olla pehme aga mitte valus, leida viis olla pehme, aga võtta see vastu uue otsusena, mitte puhtalt igatsusest. ollagi pehme nagu on mind õpetatud, nagu keegi on kutsunud ja seadnud selle võime üldse inimese sisse. <br /><br />sain täna astuda täiesti puutumatu lume peale päris palju, ülemiste jaamas sellest vahvast labürintteest alla liikudes. tuisuvaalud. päevauni kaks päeva järjest, õieti et eile oli õhtuuni - uinak enne magamaminekut. magan, järelikult olen olemas. noh, ajurakud, näidake, et teil on kolm pulka täis. mina olen valmis. tartu-unelm lõppes oma talvevaheajaga ära. venimine ja magamine, välja puhkamine. muidugi tõmblemine ka, aga peaasjalikult puhkamine. </p><p><br /></p><p>ja sinu usaldamine.</p><p><br /></p><p>aitäh sulle. </p><p><br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-54439895411542869872022-01-01T15:37:00.000+02:002022-01-01T15:37:33.033+02:00mm<p> 2022. selline arv siis. ja selline olemine. kuidagi hell alati iga aasta alguses, teades, et jaanuar on kõige melanhoolsem kuu. või kas on? äkki on mul lihtsalt harjumus teda nii näha - hetkel küll 1. jaanuari kõige trööstitum slaid kodutänaval - sulalume peale langenud natuke värskem vaibake (öösi), et natuke ilusam välja näeks. väike pingutus taevase taadi poolt, kuidagi armas.<br /><br />aasta vahetumise järel tuleb alati suht ruttu otsa eluaasta vahetumine. rebid ühe vihikulehe ära ja tuleb uus asemele. ruuduline. jooned hurjuhh. eile rääkisime joosepiga sellest, kuidas elu mängukoopa ja newgroundsi ajal oli... vähem ärev? need keskkonnad olid ka sotsiaalmeedia, aga teistmoodi. ta oli ikkagi mäng. ma ei jõua ära öökida, kuidas reklaam töötab praegusel ajal. aga mida ma igatsen, on see uudishimulik tunne ja kohalolu neist aastatest. okei, okei, ma olin laps ja ei pidanud mmm muretsema paljude Täiskasvanuasjade pärast, nagu praegu, aga lihtsalt vähem müra. ja ma tean väga hästi, et saab piirata igasuguste asjade kasutamist, mm. lihtsalt tundub naljakas aeg praegu, mingi paikaloksumine - aga palju segajaid on, ja tulebki sõeluda välja midagi. midagiskit. hindan mingit rahu rohkem kui kunagi varem.</p><p>uusaastalubadusi ei anna, lihtsalt prooviks jätkata mingil rahunemise rajal. tahaks pikaks venitada ja laotada nahkhiire kombel nelja kanti üle toa ennast. mõtlen akadeemiliste kohustuste peale hetkel ja need jätavad külmaks. küllalt inimlik vist, et kohustused kipuvad külmaks jätma. paljud asjad jätavad soojaks ka: kallis kaaslane, kodulinn, lauapealne kuusk (kui see juba jõuab uude aastasse, on tal teine mekk küljes, mingi jõulumälestuse mekk, abba-happy-new-year-mekk), mingi aimdus oma põlvnemisest, tänulikkus esivanematele. kõigile eelmistele kaisadele, kes olen olnud. <br /><br />inimestele, kes taipavad jäädvustada. paul mccartney (<a href="https://youtu.be/Auta2lagtw4">issand, see uus biitlite dokk</a>).<br /><br />aga sama soojaks jätab ka kibe lein, aastatekaupa turvalisusest väljakasvamine (et siseneda uutmoodi turvalisusse! enda loodusse. mis on ikka küllalt võõras riik), minevikust eemalolek. millelegi lähemalolek. millele? sellele, et mul oleks okei inimeste seas olla, suhelda, usaldada. abstraktne. jõuab. <br />inimesele harilik põgeneda.<br /><br /><i>mu pinnakaap on minu arm ja tahan puhata</i></p><p>pidu ja pilli xoxo</p><p><i><br /></i></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj0GhbhYUihcb43SDDKBLrrcvK35RmOkSu6Cuoj9Y6wwGX8u-MTDg2AZmNGq80mntbw9clqhy8SlTzkNISCdgSVCkhU_DJ1DmNfOiIrU5b6YJCY9bgdgs0Sd_2Q8N61KO0PeUqtQTZpZWyjeZXcuYnJX0-imPhR_pHukhu4kxb9u8UgypEGELqgCJA84g=s1253" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="741" data-original-width="1253" height="189" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj0GhbhYUihcb43SDDKBLrrcvK35RmOkSu6Cuoj9Y6wwGX8u-MTDg2AZmNGq80mntbw9clqhy8SlTzkNISCdgSVCkhU_DJ1DmNfOiIrU5b6YJCY9bgdgs0Sd_2Q8N61KO0PeUqtQTZpZWyjeZXcuYnJX0-imPhR_pHukhu4kxb9u8UgypEGELqgCJA84g=s320" width="320" /></a></div><i><br /></i><p></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-27128186034571284392021-10-13T19:23:00.000+03:002021-10-13T19:23:41.255+03:00mm<p>"In other words: if you can't do what you long to do, go do something else. <br />Go walk the dog, go pick up every bit of trash on the street outside your home, go walk the dog again, go bake a peach cobbler, go paint some pebbles with brightly colored nail polish and put them in a pile. You might think it's procrastination, but - with the right intention - it isn't, it's motion. And any motion whatsoever beats inertia, because inspiration will always be drawn to motion."</p><p>elizabeth gilberti "big magic". jõuan lõpuni ja ilmselt alustan uuesti. kohe. <br />pikalt kodust ära oldud, sügisel tuleb igalt poolt kokku riisuda ja kraapida tundeid ja muljeid, karget õhku, tüma maad ja ridu ridu ridu<br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-83203679486983968192021-09-06T22:59:00.003+03:002021-09-06T22:59:48.095+03:00tarkusePÄEVesimene päev üliõpilasena tallinnas ja muljed on ohtrad. muidugi juhtub kohe palju põnevaid asju ka, nt minu ihusilmade all toimub trammi elustamine. ja siis see loomulik karisma, mis sunnib mind igas olukorras pigem olema valmis pensionäridega suhtlema ja vaat et ise vestlustki alustama (kui keegi mulle kasvõi korra silma vaatab) tegi oma harilikku asja jälle. ehk siis - vaatan mina vasakule, jap, tramm on tulemas. olen valmis paari sekundi pärast pardale astuma. aga... sõiduk ei jõua ette. vaatan siis uuesti vasakule: tramm täpselt sama koha peal. midagi häda. nojah. ootan kultuurisündmust peatuses, hakatakse seal siis nihelema ja püsti-istuli-siblitama. minu kõrval samuti üks vanem daam tõuseb. manan juba oma uudishimuliksõbraliku näo, kui tramm libiseb ohutuledega peatusesse, inimesed näpivad ukseavamisenuppe, aga uksed ei avane. daam minu kõrval hurjutab trammijuhti: NO TA VÕIKS Ju ÖELDA, KuI KAuA TA KAVATSEB SIIN MÖKuTADA!!! kohkusin veidi ja mõtsin ok siin veidi hardkoor pensionärid kes karastunud tihedas liikluses ja karges meretuules<br /><br />-----<br /><br />sellise lõigu kirjutasin 1. septembril valmis. täna on see tunne. et. 1,5 h und on selgelt liiga vähe, aga mingi hea tunde pealt liigun edasi. tallinn on veider kontseptsioon jätkuvalt. pole valesti või halvasti midagi. natuke ei žongleeri kohustusi ära, nädalavahetused täis ja täis. aga kõik on täiesti suurepärane. täitsa mina on olla! eriti pärast (akustilise!) tõukeka pealinna toomist. vuran mööda punaseid rattateid ja olen äärmiselt märgatud. marvan. k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-41543643670935640742021-08-04T13:34:00.001+03:002021-08-04T13:34:15.256+03:00<p>kui kerge on kerge süda<br /><br />kui raske on raske<br /><br />?? <br /><br />suured ja väiksed pilved ja üks käsi sealt pilvevahu vahelt, mis õrritab nõudepesuga. ja ma järgnen. ja hakkan küürima suuri ja väikseid kausse. <br />olmet niigi kaua juba edasi lükatud, lähme vaatame otsa talle<br /><br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-79542278571441020832021-07-28T13:50:00.003+03:002021-07-28T13:50:43.058+03:00kõik on<p>unenägudes jätkuvad igasugused laagrisituatsioonid, öised kondamised. kõige enam vist magala. inimesed magamas põrandal. põrand on täis matte ja madratseid. võib sellega ära harjuda. pealegi on juuli. millal siis veel? novembris oleks imelik säärast und näha.</p><p>üldse unest. uni on nii müstiline. olen jälle tartu-kodus ja absoluutselt ei suuda siin ärgata. magama jääda jaa. viimasel kahel ööl enne und käinud hurda pargis. tiigi tiigis on üks purskkaev ja see on väga hurmav, nimelt näeb see puhkeasendis välja nagu mingi ufolaev. ja ta sobib sinna tiiki väga hästi. peegelduses ujus nii eile kui üleeile üks part - ehk oli see sama part. ootasin, et ta ujuks selg ees, see oli veel sellest õhtust puudu. plap plap plap<br /><br />viljandi pärimusmuusika festival sai läbi, see oli oodatav - et see läbi saab. aga süda jäi sinna. sain ise nii palju laval olla ja tunda, et see on õige, et energiavahetus toimub ja et ma lihtsalt naudin. ja et ma lihtsalt võingi klaverit mängida. ja kõige enam vist see, et mul olid silmad ja süda nii lahti, et ma ei kartnud kedagi ega midagi, et ma pigem eeldasin head. mustrid murduvad. ja nii mu kõrvad aina tõusid ja täitusid veniva ja kummise tänutundega. aga pigem üllatusega ka. sest ma sain kogu aeg nii palju head tagasisidet - ja ma isegi ei liialda. kogu aeg. inimestelt, kellele ma varem ei julenud äkki otsa vaadata ka. jaa, ma saan aru, et need on tegelikult täitsa tavalised inimesed, aga lihtsalt ma sageli olen kiiresti ennast sulgenud sellistele võimalikele encounteritele.<br />ja teine saavutus - olla neli päeva järjest nii kohal. ma tõesti vist pole seda teinud tükk aega. aga keskkond oli soodne. pühapäeva esimese poole taktika oli lihtsalt tantsida nii palju, kui saab - et ei tunneks väsimust 2-tunnisest ööunest. aga seda väsimust ei tulnudki, kartsin mari kalkuni kontserdil ära vajuda, aga ta hoidis nii kaunilt lõa otsas, valasin jälle esireas pisaraid.</p><p>mm. milline värske õhu tunne. saaks seda nüüd kuidagi tartus ka kultiveerida. üle pika aja on siin korteris mingi seismise tunne. ilmselt on vaja koristada ja mööblit ümber tõsta. olmelised teod. aga suvel tahaks ju kogu aeg jooksus olla. ja õues. miskipärast.<br /><br />raadiost ütles, et koroonanumbrid jälle tõusevad. küllalt hirmutav. aga vb see on alles mingi asja algus, millega peabki nüüd ära harjuma.<br /><br /></p><p><br /><br /></p><p><br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-39813655147829690702021-06-22T19:35:00.001+03:002021-06-22T19:35:17.552+03:00tähelepanu sitt läks<p> toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast toeta ennast<br /><br /><br /><br />miks nagu möödakommunikatsioon. miks see olemas on.<br />ma ei saa nkn ennast kellelegi näidata mingist täissiirast küljest, mis põhjustab isegi palju sitta, miks siis veel on olemas see, et pärast eksimist on loll tunne?? </p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-47368731503436936892021-05-21T17:34:00.000+03:002021-05-21T17:34:35.971+03:00<p> hommikud on ära jäänud. ja jäävad veelgi ilmselt. uni uni uni tahab mind kaugemale kanda. absoluutselt unekeskne aeg. enne poolt 12 ei ole mingit tahtmist tõusta.</p><p>vaatasin ka siis eile eurovisiooni... ja päris mitu mõtet sõnastust pähe <br /><br />1) videokvaliteet on <b>liiga hea</b> (ja mul pole isegi oled/eiole telekat!), nagu reaalselt kuidagi valesti on midagi selles, et ma näen piirjooni ja värve nii erksalt ja teravalt. (öää sest vanasti ju, ee, mm, oli teisiti)<br />2) tõlked on tegelt... suht üle jala tehtud :D:D (nt bulgaaria laulus oli üks mõte täiesti valesti tõlgitud - growing up is getting old = suureks kasvamine on vananemine :D :D :D :D:D:D:DDDDDDDDD) <br />3) imelik on näha teleshows interneticontenti reklaami - ehk siis nad hakkavad mingit intekat näitama ja siis ütlevad, et vaadake meie veebilehel see intekas lõpuni<br />4) uku laul polnud niivõinaa minu maitsele muusika, aga nende juurdelauldud jooksudega rikuti asi veel rohkem ära. laul väga täis vokaali, null hetke tasakaalustamiseks. ühtlasi minu jaoks ikkagi see "vokaal fonogrammis lubatud" teema on veits imelik, ma näen, et solist võtab hetke ja vaatab kaugusse, aga samal ajal kõlab tema lauldud takt - ja mixis väga esil<br />5) OKEI KAS ME VÕIME RÄÄKIDA ŠVEITSIST laulja aurab samal ajal Marc Almondi, Robert Smithi ja Morrissey vaibe. samal ajal lihtsalt ideaalne vokaalikontroll. ja lavakujundus reaalselt sobib laulu ja lauljaga. ja - laul sobib lauljale! mida kombot.<br />6) tegelt võiks järgmisel aastal saata eurovisioonile Marko Reikopi<br /><br />suur kastanipuu on akna taga täiesti märkamatult lehte läinud. väga lehte. ja muid olmelisi tähelepanekuid ka: toa loomulik soov on minna sassi. muidu ju ei läheks? </p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-77262062822622624842021-03-28T00:57:00.003+02:002021-03-28T00:57:50.116+02:00lambi<p> kui ma kuskil loen väljendit "reaching out for help", siis suht piltlikult see kangastubki mulle nii - olen kuskil, käsi pikas. tavaliselt käsi pikas kõrgele üles, ise vööni vesiliivas või muus taolises. aga kelle poole siis see käsi sirutub? <br /><br />ega vahet ei olegi, selline üldine hädakisa ehk illustreerib seda. nii raske on paraneda mineviku mustritest. ja ongi, kaks sammu edasi ja üks tagasi kogu aeg. ma tean, et olen tohutult privilegeeritud, et mul on nii palju, mille eest tänulik olla (olen ka). et mul on võimalik oma vaimse tervise eest hoolt kanda professionaali abiga. aga ometigi ma märkan, kuidas ma võtan oma vanemate toksilisi mustreid endaga kaasa ja ma ei soovi seda. peab nii-nii teadlikult tööd tegema. <br /><br />lähisuhted. töösuhted. igasugune kontakt teiste inimestega ja välgukiirusel ma olen mingis lapsepõlve kogemuses, ebaturvalises olekus. ma tahan minna kuhugi viljandi ringristmikust edasi v a l d a, kus on suur põld vms tükk porist maad. et maandada. soovin, et see kõik oleks nii lihtne. soovin, et põlvkondade vahel oleks kombeks ja tavaline jagada koogiretseptide ja "kuidas-riietelt-plekke-välja-saada"-teadmiste kõrval ka tööriistu vaimse tervisega tegelemiseks. kui väga ka ei sooviks, siis kiireid lahendusi ei ole üldse. mõni päev on jumala okei. aga praegu olen kuskil oru põhjas omadega. ja kuidas ma selle peale vaatan - tegelikult hästi, seal on väga õpetlik olla. kui nii palju haiget ei teeks kõigi hirmudega silmitsi seismine. nende hirmude endale tunnistamine. mingite fantaasiate ja unelmate räige blokkimine ja ka nende kartmine, tegelikult. miks üldse oma teadvust teadlikult blokeerida, miks vältida nii loomulikke asju, mis võiksid hoopis aidata hirme vabastada. või kuidagi end teisiti mõista. noh. eks mingiks hetkeks viskab enda mõistatamine jms kopa ette ka ja läheb jälle automaatpiloodi peale. aga samal ajal teevad needsamad hirmud ja mustrid ajukeldris trenni. pumpavad.<br /><br />kusjuures füüsiline treening tõesti on palju abi pakkunud. pumpan kodus. jah, ma ei häbene seda ka enam. mingi tohutu vaimne blokk on olnud füüsilise treeningu teemal terve elu, kuna lapsepõlves oli null positiivset kogemust spordis. post-soveti võistlemise ja kitsehüppe vaib, issand jumal, ma olen seda siin blogis küllalt kajastanud. täiega vabastav on nüüd teha trenni, mis endale meeldib. natuke endorfiine kõrvale panna, mitmeks päevaks jagub. lihaste arendamine on ka samm-sammhaaval tegevus, miks siis oma käitumismustrite muutmise pärast muretsen? miks mulle ei tundu loogiline, et need ka aega võtavad? reaalselt aastaid. jõuan jälle järeldusele, et me elame nii kiirete ja lihtsate lahenduste ajas. et nii ootuspärane on seista silmitsi probleemiga, siis guugeldada vastus ja siis teha.</p><p>aga kõigest hoolimata nagu ma näen päris palju lootust. lihtsalt nii kuradi magus on istuda selles haletsuse loigus vahel, kuigi tundub et sellest haletsuse loigust eraldub üks teine loik, kus ma juba kah istumas käin - ehk on see mingi tarkuse loik, mis pole kuidagi nii positiivse ja kiiduväärse ja tublitüdruk konnotatsiooniga nagu varem. elutarkus? enda haldamise võime? egost eraldumise jõud? istun iseenda pea kohal pilve sees ja sülitan sealt loigu sisse. tilk tilga haaval. mõnikord lendab mõni hammas ka kaasa. see covidi pask jms on väga soodne aeg oma sisemise lapsega tegelemiseks. sest sa näed teda igal pool. sest sa oled tegelikult päris palju kohal, või vähemalt leiad tõenäosusi kohal olemiseks, isegi kui sa pole kohal. ma suudan päris sageli oma emotsioonidest või mälestustest kõrvale astuda ja olla endale hea lapsevanem ise selles hetkes. suudan täita enda vajadusi. aga kurbuses või kaootilisuses on mingi nostalgia või turvatunne. mida võib ka kogeda, võib vabalt lihtsalt istuda ja kurb olla. aeg-ajalt. eriti kui seda pole lastud varem teha. aga kuidas seletada oma lähedastele, et "oota ma ei saa praegu, ma olen kurb". äkki isegi tahan nutta. kuidas teha selgeks, et see pole üldse nendega seotud, et mind pole tarvis lohutada, et ma niiväga janunen selle üksi kurbuse kogemise järele. sest ma tean, et ma oskan teistmoodi kogeda nüüd, et ma ei lähe ohvrirolli kohe, et ma lihtsalt nagu olen seal olemas ja lohutan iseennast. <br /><br />üksindus on suht hea praktiline variant.<br /><br />siis teine asi. (nagu see eelnev oleks olnud kõik üks asi :DDD)<br />suur what if. mis siis, kui kõik, mis ma eelnevalt olen teinud või olnud on lihtsalt mingi konstrueeritud asi. et selles on vähe mind ennast, kuna ma pole end väga tundnudki, kuna ma olen nii tugevalt oma reaktsioonide ja ego mõju all. sest ma pole suutnud traumasid sõnastada, sest ma olen olnud mingi perfektsionismi ja õigluse ori, nagu reaalselt - kui palju ma vaidlen viimasel ajal inimestega nii, et ma poole vaidluse pealt saan aru, kui rumal see on. lihtsalt tahax vaielda. see hirm, et oot, ma pean ikkagi võitma, sest siis ma kuidagi kehtestan ennast. nui faking neljateistkümneks. ma pean nö võitma. isegi kui vaidlused ei ole sageli algatatud mingi vaidlusena, kui ma tekitan ise väikestest asjadest vaidlused. see on järjekordne märk sellest, et mu sisemine laps on suure stressi all, et ta on reaktiivne, et ta vajab mind.</p><p>ja ma pean talle olemas olema. nii väga pean.<br /><br />ma saan ise ka aru, mis veidraid maske ma ette panen. nagu täiega jäljendan seda, mida lapsepõlves näinud olen. konflikti vältimine iga hinna eest. enda vajaduste alla surumine. impulsiivne koristamine, kui tunnen end kurvalt või halvasti (mis värk nagu SELLEGA on? tegelikult päris levinud toimetulekuviis). ja nii edasi. ja nii edasi. ja nii edasi. tegelikult väga ilus vaatepilt, nii palju võimalusi arenemiseks, nii palju asju, mida märgata, erinevaid viise, kuidas sisemise lapse haavadele tähelepanu pöörata, talle olemas olla. <br /><br />aga nii palju tähelepanu kõrvalejuhtivaid tegureid on. näiteks sotsiaalmeedia, mille sõltuvusega ma nii kaua juba maadelnud olen ja suht okeilt läheb, on olnud paremaid hetki, aga nutitelefonist loobumine oli ikka väga hea otsus. nagu kõige praktilisemas mõttes. sellesmõttes on ka väga kodune ja nostalgiline jälle blogi juurde tagasi pöörduda, sest siin saab pohhuilt tekstimassiivi kütta. mulle isegi meeldib see bloggeri perversselt kangekaelne hall taust tekstikasti ümber. nagu nii hea lihtsalt. keskendumine lvl 81.<br /><br />mida ma siis soovin. ma sooviksin nii väga kirjutada. rohkem kirjutada, isegi mitte ei pea ma silmas muusika kirjutamist, aga just teksti kirjutamist. ja lugemine toidab seda panka nii hästi. ja mul tekib enne lugemist juba sageli mingi ärevus, et ma kardan, et ma ei suuda keskenduda. mul reaalselt piinlik enda ees. ma kardan seda piinlikkust tunda. <br /><br />mida ma veel kardan. no kõige rohkem kardan seda, et nüüd, kui ma tean, et ma pole peast segi - et need impulsiivsed koristushäired jms on puhtalt lapsepõlves nähtud mustrite jäljendus ja täiesti seletatav nähtus - nüüd ma lihtsalt kardan, et mul pole piisavalt jõudu ja järjepidevust sellega võidelda. sest mmmm love that dependence/incompetence schema. (ja muidugi on ka see kirjutamise hirm jms sellega tugevalt seotud, see on nagu top1 skeem mis minusse juurdunud.)<br /><br />niisiis. kuidas nagu mitte samastada kõiki neid skeeme iseendaga? nagu iseenda isikuga. et ma ei ole oma puuduste kogum lihtsalt. <br />mõnel päeval tuleb see suht hästi välja. mõnel päeval jälle mitte. ma ei saa alati aru, millal ma ennast alla surun, ma ei saa hästi aru, millal ma neid maske topin (sest see on suht uus nähtus). (loomulikult uus nähtus, sest üksi elades ei pruugi nii lähedalt end kellelegi sõpradest üldse näidatagi, aga suhtes on suht lihtne displeijjjida midagi muud, sest naguuu tahad end kaitsta ebameeldivate tunnete eest - tahad end kaitsta hüljatuse või mittemõistmise eest, mida lapsepõlves stx kogesid).<br />aga suht kaine tegelt on mõelda, et.... it is what it is. <br />ma ei saa sellest kunagi lõplikult lahti, niisiis ma pean selle sitakoormaga tegelema. ja tegelen ka, ja õnnestub ka manageerida seda sõnnikut, õnnestub ka hallata seda pasakest. mm kui hea on erinevat roojasõnavara nautida, mmm, kas juba tunned sitalaotamise haisu, näed põldu, näed päikest, mmm magus sõit<br /><br />lisaks üks huvitav asi: füüsilised aistingud. nt ma ei teadnud, et ärevuse juurde kuulub see füüsiline pool. et kõht tõmbab krampi, et rinnus raske tunne jms jms. ja need kunagised kuuma/iiveldusehood. ma legit arvasin üksvahe, et mul on südameprobleemid. ofc ema lükkas mingeid rohtusid ka peale. loomulikult olid need kehalised aistingud ja raske-hingata + pearingluse tunne seotud hoopis millegi muuga. õnneks neid nii hullult enam pole olnud, ptüiptüiptüi. aga eks ma olengi tähelepanu väljast sisse toonud.<br /><br />tegelt ülikõva, et elan sellisel ajal, kus on päris palju informatsiooni kättesaadav, päris palju tööriistu leitav, päris palju raamatuid, mis aitavad endaga toime tulla. parim asi, mida inimesed saavad teha, on traumaga tegeleda. ja blinn kui blokeeritud võivad need asjad olla. <br /><br />natuke praktilisema poole juurde tulles - uus stutt on lahe, kolisime kraami sisse, juba lasin häiresse ka täna kogemata, aga sain signa maha võetud #automaatnesignapärastmingitkellaaega. soovin seal hästi palju tegeleda kirjutamisega nii, et ma ei mõtleks kogu aeg selle peale, missugust kriitikat võib saada mu kirjutatu, missuguseid hinnanguid, et see kõik on nii big deal üldse. tahaksin julgem olla, tahaksin lihtsalt julgeda kirjutada.<br /><br />täiesti naudin juba seda haavatavat olekut. nagu okei on selle sees olla. pole aktiivselt kurb, emotsioonid on ära käinud, olen distantseerinud end triggeritest.<br />unegraafik on perses aga mis siis. pole praegu minu asi end sellepärast veel rohkem kritiseerida. ma ei viitsi nii täiuslik olla, nagu ma vahepeal tahtsin ja isegi viitsisin. ja jällegi. see normaalse ööpäevarütmi konstruktsioon. nagu sel on palju häid külgi. aga vahel lappab ikka ära. ja las lappab. las ma olen kandiline anum, las ma olen ümar anum, las ma olen vett täis, las ma olen täiesti tühi ja kuiv. peaasi et olen.<br /><br /></p><p><br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-44156380627096697962021-03-10T18:06:00.001+02:002021-03-10T18:06:26.404+02:00ohh<div><br /></div>kui raske on teha koostööd. kui lihtne on tõlgendada asju enda mätta otsast, reaktsioone-läbirääkimisi karta karta karta. ja mida rohkem osapooli (osakolmandikke?? osaneljandikke??) ühe või teise küsimusega seotud on, seda segasemaks lähevad jõujooned ja otsused minu peas. see vist on ja jääb (?) asjaks, mis mind kõige rohkem üllatab. tundub lihtne ajada nägu virilaks ja otsustada, et need suhtlemise/juhtimise/koostöö-teemalised eneseabiraamatud töötavad nendel inimestel, kelle emotsionaalse intelligentsuse stardipakett on juba kuidagi tunnetuslikult teistsugune: võidab see, kel on kõige rohkem turvalisi kogemusi, korduva praktika käigus kindlalt kätte õpitud kindlustunne. aga reaalsus on ju see, et igaüks teeb, mis oskab, ja vastavalt sellele kas naudib oma elu või mitte. kannatusi on mõlemas variandis niikuinii küllaga. #filosoofiaminutid<br /><br />kasvan ja elan ja tunnen oma maiseid rõõme, näiteks seda, et vist olen mingis eelisseisus, et eile välja tõmmatud tarkusehamba haav mulle täna mingit valu ei teegi (ptüiptüiptüi), viimase valuvaigisti võtsin eile õhtul. aga kindluse mõttes olen toidulauda ühekülgsena hoidnud: vedelad asjad, pudingud, kodujuust, toasoe kohuke (suht hea bändinimi), smuutisõõmud... jah, magusatest asjadest hakkab rõve. alternatiiv: salvesti köögiviljapüreesupp. suht halb oli :(( muidugi oleks tark siis panustada ise supikeetmisesse toorainest - aga dramaatiline hambataolek tekitab vajaduse (õigemini naudib ettekäänet) laiselda :))) <br /><br />*/<br /><div><br /><br /></div>
<iframe width="100%" height="166" scrolling="no" frameborder="no" allow="autoplay" src="https://w.soundcloud.com/player/?url=https%3A//api.soundcloud.com/tracks/1003286026&color=%23ff5500&auto_play=false&hide_related=false&show_comments=true&show_user=true&show_reposts=false&show_teaser=true"></iframe><div style="font-size: 10px; color: #cccccc;line-break: anywhere;word-break: normal;overflow: hidden;white-space: nowrap;text-overflow: ellipsis; font-family: Interstate,Lucida Grande,Lucida Sans Unicode,Lucida Sans,Garuda,Verdana,Tahoma,sans-serif;font-weight: 100;"><a href="https://soundcloud.com/user-701094014" title="krabipoiss" target="_blank" style="color: #cccccc; text-decoration: none;">krabipoiss</a> · <a href="https://soundcloud.com/user-701094014/hambalaul-ft-krabitudruk" title="HAMBALAUL (ft. krabitüdruk)" target="_blank" style="color: #cccccc; text-decoration: none;">HAMBALAUL (ft. krabitüdruk)</a></div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-67662087272282438842021-02-08T13:15:00.001+02:002021-02-08T13:15:28.551+02:00järjehoidjaid koristades kiirelt möödub öö<p> gerliga oli mõnus pikk vestlus eile minevikust ja olevikust. jalutasime 1,5h väga külmas supilinnas ja noh, ütleme nii, et koju tulles pidin sõrmi tükk aega turgutama, et liikuma hakkaksid - tuleb välja, et üks kiht kinnast on liiga vähe (hea et seegi oli). meeldib see mõte, et mu elu tõepoolest hakkab algama. kui õnnestub võtta killustikudušš ja vanad uskumused ja vastutöötavad sisendmõtted silmnäo pealt ära saab - st kuhugi alumistesse kihtidesse ehk, labajalult varvasteni - siis on panoraam veidi teistsugune. <br />tervenemine on väga oluline, sest see annab rohkelt tööriistu. ma tean, et skeemid jäävad minuga elu lõpuni, aga suudan triggereid paremini ära tunda ja ei varja enam nii palju asju.<br />hakkasin lappama cameroni raamatut, mida siitsealt alatasa soovitatakse. see on mulle nagu rusikas silmaauku, praegu on hommikupäevikud küll väga tõhusad olnud - ja vist õnnestub mind hoida selles hohoho muheduse sõrmkübaras püsti. täna kirjutasin jälle päevikusse, jah, JÄLLE sellest siilijoonistuse teemast - noh, olen seda lugu vist rohkem sõpradele rääkinud, kui sellest kirjutanud. et algklassid ja klassijuhataja andis kunstitundi ja pidime siili joonistama. selline klässik landscape a4 paber, tee nüüd siil. ja guaššidega. ja mina täiega tegin ja läksin megalt hoogu ja mõnuga maalisin seda siilikasukat, paksupaksu, tihedaid okkaid täis, mõni leheke ka sisse. midagi läks veits laiali valest kohast, siis joonistasin vihmasaju üle terve paberi, et okei, peabki nii olema. siil ju vihma käes, loogiline, sügis, siilid. kõik timm.<br />no ja siis ma järgmine tund olin jumala šokeeritud, sest õpetaja oli kõige halvemas tujus üldse, tuli klassi sisse kahe paberiga (pildid olid tema poole. nagu Tyra ameerika supermodellis) ja mul juba pulss tõusis, sest aimasin halba. igatahes sellele järgnes mu elu üks kõige alandavamaid episoode, kus ta näitas kõigepealt minu pilti kogu klassile, küsides:<br /><br />"kas see on teie arust siili moodi?"<br />kõik: EEEIIIII<br /><br />näitab siis seda teist pilti, mis on konkreetselt, noh, selline</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRt7gh7TezwEpHTk4BPfWkpeTLWucQfYtRZpYZWawooGxJm6odlCPflULz0AEwRO4gXdQdmK4Hay6Abm534k8k4SwtksOA3YU14zhD7bjSxZ9o_hUvU6Xs8Cywv5WYm5Zg-eBaSN6ZaxkC/s596/siil+ah.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="202" data-original-width="596" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRt7gh7TezwEpHTk4BPfWkpeTLWucQfYtRZpYZWawooGxJm6odlCPflULz0AEwRO4gXdQdmK4Hay6Abm534k8k4SwtksOA3YU14zhD7bjSxZ9o_hUvU6Xs8Cywv5WYm5Zg-eBaSN6ZaxkC/s320/siil+ah.png" width="320" /></a><br /><div style="text-align: left;">ja kordab sama küsimust - ja kõik ütlevad JAAAAA</div><div style="text-align: left;">ja selle järel saatis ta mulle nagu kõige soolasema pilgu, mis ma eales saanud olen. bitch. point proved. kes sa oled. mida sa teed siin. <br /><br />ja ma reaalselt ei uskunud et see on päriselu sest mulle tundus nii ilmne, et ükski siil ei näe välja nagu raseeritud & karvkatte taastanud kabatšokk??<br /><br />aga jah, see on mingi top selgelt meeles lapsepõlvemälestus ja mäletan ka seda klassiseina, kus oli päris palju kabatšokke, mõni vahepealne asi ja minu ebastandardne puhmalaadne siil. ma soovisin, et see maha võetaks, sest mul läks alati tuju ära, kui seal klassis olin. piinlik lihtsalt.<br /><br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/h-1PXYM135I" width="320" youtube-src-id="h-1PXYM135I"></iframe></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div style="text-align: left;">vaatasime joosepiga seda talking headsi laivi/filmi ja mis tasandil see asi üles ehitatud on lihhhhhtsalt maivõi! esimeste lugude ajal ehitatakse lava üles ja lükatakse äärtest järjest trumme, klahve ja perkussioone juurde. tõeline nauding vaadata ja david byrne paneb hulluuuu (tal ka kerge agent cooper vibe!!). väga inspireeriv vaatamine. muusikas rääkimata. huvitav, et ma enne joosepiga tutvumist väga nende loominguga kursis ei olnud. peab byrne'i raamatule küüned taha saama. üldiselt olen paari-kolme päevaga saanud lugemise lainele tagasi, aga tundub, et võimatu on nautida raamatuid ilma, et kogemata täiega kauaks lugema ei jääks? elo tuglase tartu päevikut alustasin algusest uuesti ja ma tõesti ei mäletanud väga paljusid asju sellest (päevikutega veits teine teema ka). ühtlasi kõrvalmõju on see, et ei tahaks midagi muud peale lugemise üldse teha... hahhaaa hoho</div><div style="text-align: left;"><br /></div><br /></div></div></div><br /><p></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-23883333863445964372021-01-20T16:32:00.000+02:002021-01-20T16:32:12.708+02:00paar märkust<br />1 c - võib vabalt tähendada kokandusvallas "one cup". või siis first cousin.<br />vala aga potti.<br /><br />mida rohkem ma selveris käin, seda vanemaks ma saan.<br /><br />mida rohkem käin teraapias, seda rohkem analüüsin võõraid inimesi - noh, otseselt ei analüüsi, et kohe prrt prrt hakkab aju mingit kardiogrammilaadset toodet printima, aga märkan nende kõneviisi teistmoodi, saan aru, kes on rohkem kaitsepositsioonil, jne. ja tegelt nendin rõõmuga, et igasuguseid inimesi on igal pool.<br /><br />aga tulles tagasi one cup'i juurde. mis värk sellega on. (mind nii häirib, et ma nagu viitaks sellele, mis algab kahe tüdrukuga.) et miks ma pean panema suppi 3 tassitäit brokolit? või kuidas mõõta poolt tassitäit sellerit. nagu vars või tükeldatud? no jah, ilmselt tükeldatud, aga missugune võib olla protsess, mille käigus ma saan teada, palju sinna tassi siis mahub? <br /><br />proovisin eile-täna teadlikult jälle ekraaniaega vähendada ja kodus toimetleda, seltsi pakkus klassikaraadio. väga lahe (ja ebaharilikult tekstipõhine) fantaasia saade oli, soovitan järele kuulata (<a href="https://klassikaraadio.err.ee/1229125/fantaasia-marius-peterson">klõpz</a>) - ning tänases Deltas räägiti Eduard Vilde abikaasast Linda Vildest (snd Linda Jürmann) kella 14ses jupis: <a href="https://klassikaraadio.err.ee/1230019/delta-20-jaanuaril-peeter-tooma-ja-laulud-linda-vilde-naitus/1170697">klõpsadi klõps</a>. ohh, kuidas ma vaimustun nendest sitketest ja osavatest möödunud sajandite naistest, ja eriti ka neist, kes oskavad neist nii hästi rääkida, nagu stuudiokülaliseks olnud Liina Siib.<br /><br />väga varsti on oodata Lonitseera selle aasta esimest laivi. nii mõnedki üllatused varuks ja kindlasti tuleb hea show!! <a href="https://www.facebook.com/events/1157574938010287">tulge tulge tulge</a> <br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-70926775869442187602021-01-07T19:16:00.002+02:002021-01-07T19:16:10.481+02:00alarma<p><br /></p>
<div style="text-align: center;"><iframe height="374" src="https://www.hooandja.ee/projekt/nupud/embed/big" width="224"></i
frame></iframe></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;">lõpuspurt!! palun aita vajalik summa täis saada ja õiiige pea saan jagada muusikatki! :) </div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-965966266432487442020-12-23T03:07:00.001+02:002020-12-23T03:07:18.589+02:00jäljekenvahepeal on toimunud <i>kirjutuslaua koristamine</i>. see oli väga meeleolukas sündmus ning oli palju lihtsam, kui ma esiti arvasin. nüüd on laud päris korras, aga hakkab jälle sassi minema. missasja!<br /><br />siis vahepeal saab veel uut muusikat jagada - juba jaanuaris salvestasime üht põnevat lugu Raili sulest. Raili oli minu kursaõde TÜVKA päevilt ning tal on mõnus sädemeke sees, kirjutab kaunist muusikat. muidugi on tal ka hästi eristuv ja kaunis hääletämber. "Golden string" sai täitsa uhke video koos salvestusega ja ütleme nii, et nii suurejoonelist entrance'i polegi mul veel olnud. Viljandi Jaani kiriku orel on üks mu lemmikuid. võib-olla isegi kõige lemmikum?<div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/AqPDhjp_CCc" width="320" youtube-src-id="AqPDhjp_CCc"></iframe></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">pühad on ka saabumas ja üritan siis tahmatoomast välja ajada. alustada tuleks kõige tagumisest toast ja kuidagi keskele kokku. siis võtta hoogu ja joosta keskpudi suunas ning kihutada keskpudi uksest välja - kuid esik on kerge kurviga, niisiis klahvikombinatsioon oleks üles ja paremale. samaaegselt võiks see ka väljuda korstna kaudu, üles ja paremale. kuidas seda saavutada? ahjuuks lahti? aga sinna läheb ju kass sisse. alati läheb, kui tekib võimalus (kütmisel tuleb hästi kiiresti tegutseda ja puud kohe sisse ajada, muidu on pärast tuhased käpajäljed elutoas). huvitav, kas kass suudaks väljuda majast korstna kaudu - tulega pole siin midagi tegemist, palun oma vägivaldsed mõtted endale hoida! mõtlen sellist ninjahüppamist: hooga üles, ehk siis ahjusuust sisse, siis paremale korstnaseinale, siis vasakule, siis jälle paremale - nagu mingis arvutimängus sai vanasti sedasi mööda kitsast pikka koridori üles hüpelda.</div><br /><div><br /></div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-56281634210596080192020-12-10T02:56:00.003+02:002020-12-10T02:56:47.111+02:00sfdjlasdf<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://www.hooandja.ee/projekt/nupud" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="335" data-original-width="200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXh1s7vp3kgvnxfYfV82BvbM_GSmPWb1QwyNOCH5Y-_pUXh3HFvDlnYHNKjuzGcEq3SKo7D_FjDk70bbjWPQ-ETpktwDYba7RNZKJNWfHelM0D9eMFh9zQVoLj8tyO5pZCUf-cOmHlAmoI/s320/thumb.png" /></a><br /><br />klik klik klik klik klik klik</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">ja ongi mu loomingust suur tükk jäädvustatud!</div><br /> <p></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-36431669525757796262020-12-05T02:24:00.002+02:002020-12-05T02:24:47.196+02:00ootamatumaja hoovist lükati üks vana arbuusiputka kokku. <div>juba nädal tagasi. nüüd on seal kolmele autole parkimiskohad. kolmekesi nukuvoodis, mõnusasti killustiku peal, oeh, kui ilus vaadata. mitte, et ma tavaliselt vaataks autosid (okei noh vahepeal), et kui ilus, aga lihtsalt kui hästi nad sinna mahuvad.<br /><br />aga tegelikult see ei olnud põhjus, miks ma siia tulin!! kõigepealt - karmoškaplaadiprojekt on jõudnud päris palju edasi, heli on salvestatud, töödeldud. täitsa tundub, et päriselt kõlabki hästi. väga raske on objektiivselt kuulata. kuidas kuulata nii, nagu poleks kunagi neid lugusid kuulnud? ei saa väga. ikka tulevad viisid sõrmedesse oimukohtadesse peopesadesse õlgadesse südamesse. toppan veel kujundusmaterjalidega. praegu on nii hell olla, ma ei tea miks - Gerli filmis hooandja videot ja tegi ka mõned pildid veel pilliga igaks juhuks. ja siis ühel pildil on ta midagi tabanud, mida ma ei ole nii ammu pildi peal näinud. nagu nii veider lihtsalt. see on kõigest pilt, eksole. aga ma ei saa seda hetkel üldse vaadata üle 4 sekundi, sest ma hakkan nutma. sest ma näen oma sisemist last seal. kuidas see võimalik on? välimuselt ei ole palju midagi sarnast. aga see mingi olek. see kolmepikslisuurune silmasäde. mingi teadmine või uskumus, mis mul oli. mis on nendel piltidel kui ma 2-aastasena puukorvi sees ronin või raamaturiiuli alumise riiuli najal seisan või isa süles istun või vanaema süles istun või kruusahunniku otsas või aias lusikaga või pojengipuhma ääres. alati lihtsalt kõige õnnelikuma näoga kaamerasse vaatan. ja ma lihtsalt tšillan seal oma karmoškaga. aga ma NÄEN ennast. lapsmina julgeb natuke ukse peale tulla. sellel pildil on ta päris vabatahtlikult, jah, seisab ukseläve peal, hoiab ripsmeservast kinni, ma panen ta päris robustselt sellesse kestakujundisse, et ta seisabki mu silmade sees. ja mina olen sellega nõus, sest ma tean, et tema ju tegelt juhib seda asja. ma ei tea, kes vahel puldis oli. aitäh, et sa siin oled!! </div><div><br /></div><div>tuleb kohe meelde laulutekst:<i> kui ma saaks tagasi minna/</i><i>ehk keegi kes puldis on punuks pärja mõneks teisest ideest/laseks puruks mõne teise tüdruku/kuid see siin jääks alles veel</i></div><div><br /></div><div>jaa, ma kirjutan seda fotojuttu ja pisarad voolavad, loomulikult voolavad, kui lisaks Monique'i uut laulu kuulata hilja õhtul. mingi universaalne hetk, mida olen tundnud kolmeteist-, seitsmeteist-, kahekümnekahe- ja noh nüüd siis kahekümneviieaastasena, hetkel enne kui keha hakkab vananema jne jne, luude kaltsifitseerumiseni veel natuke aega. aga joonistan sellele hetketundele mingi pangi ümber. hoolimata veits kuhjunud kohustustest ja ütleme otse, üsna kaootilise katsega oma esimest sooloalbumit välja anda (ta tuleb!!) on mul kuidagi turvaline olla. eriti õhtul seda lugu kuulates.</div><div><br /></div><div>ma tunnen nii väga, et Monique teeb praegu seda, mida tema hing vajab. ja see kuidagi liigutab mind. (sest see lihtsalt kõlab nii hästi ka) </div><div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/ECmHhCeWM3I" width="320" youtube-src-id="ECmHhCeWM3I"></iframe></div><br /></div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-4780730882021960162020-11-11T01:35:00.004+02:002020-11-11T01:38:27.665+02:00ebba muggawjah, see jagamine. ruumi jagamine, teadmiste jagamine, armastuse jagamine - empaatia on ka armastus, tähelepanelikkus on ka armastus. nagu selline ... no muidugi olen alati teadnud, et sotsiaalse loomana tuleb ikka palju jagada ja tahestahtmata teed vahepeal kellelegi natuke liiga või ülekohut - täiesti kogemata kah võimalik see! ja noh, ikka pead edasi elama, mis seal ikka.<div><br /></div><div>veits väss nagu alati aga ootamatult optimistlik, pigem otsin magneesiumi ikka üles kui löön täiesti käega. jah, unegraafik paigast jälle, aga mis sest! õhtul on juba mingi jääkirme maas ja ilmselt hommikul ka, aga ma ei näe seda, sest ma tudisklen. ootan talve, ootan väga! ja tuleb ka külm, tean, et seekord tuleb.<br /></div><div><br /></div><div>eelmise nädala võrukeelsete postituste jada jäigi sellepärast pooleli, et jäin ikka jube haigeks uuesti. reedel ikka käisin lauluväljakul ka testi tegemas, oli negatiivne. </div><div><br /></div><div>päris mitu head uudist selle nädala alguses: trump ei saanud uuesti presidendiks ja mart helme astub tagasi. noh, ega ei tasu veel väga valjult hõisata. läksin isegi uuesti veel presidendi fb-seinale, et lugeda uuesti üle tema minimalistlikku ja kaunist teadet - "vabastasin mart helme siseministri ametist" - aga kogemata sattusin neid kommentaare scrollima ja... päris karm ikka, kuidas inimesed ALATI presidendi postituste all talle verbaalselt peksa annavad. väga karm. saad neid teavitusi, et keegi kommenteeris su postitust. ja jälle keegi ütleb midagi ülinõmedat. tal on ilmselt need teavitused kinni keeratud vms. kõik saavad kirjutada, mis sülg suhu toob, aga milleks inimesega nii ebaviisakalt käituda? see teeb ju haiget. or what. kas nad ei kujuta ette, et president on ka inimene... nagu mis see annab sulle. kui sa kirjutad kommentaari et "esimene president, keda absoluutselt ei austa". vms. mis sa tahad laike püüda või... miks sa tulid siia siis? ta pole midagi öelnudki, ta lihtsalt andis teada, et ta vabastas ministri, nagu ta alati annab teada - neid liikumisi on päris palju olnud viimasel ajal.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoxTqcRdkFtX_GvspgKvmYU5qqNaaHrEf7vbZM4euGRwH5Ksyz06Y64wfhTBe1EDj6jbjxzCYiJ6lgHjb7D1Jomar3Ub4CjxgBO54MXPir7ajbOOh12JFvvxQS00OVdJQ0jykXPzSZswDK/s960/44221401_10212426853806569_4706953568488259584_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="852" data-original-width="960" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoxTqcRdkFtX_GvspgKvmYU5qqNaaHrEf7vbZM4euGRwH5Ksyz06Y64wfhTBe1EDj6jbjxzCYiJ6lgHjb7D1Jomar3Ub4CjxgBO54MXPir7ajbOOh12JFvvxQS00OVdJQ0jykXPzSZswDK/s320/44221401_10212426853806569_4706953568488259584_n.jpg" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">oijah. aga. varsti saan karmoškaplaadi hooandja välja. ütlesin sellise lause telefonis: "pidin tegema täna palju asju, mida olen kartnud või olen arvanud, et ma ei tee kunagi midagi sellist". mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas - ehk noh, palju hirmu hirmu hirmu ja tegelt on üsna tervistav sel sügisel nii palju sellele vastu astuda. üldiselt tunnen suurt sellist... urgupugemise tunnet. täiesti talvele iseloomulikult. nagu väga isegi ei taha suhelda kellegagi, tahaks lihtsalt voodis olla - mitte isegi niivõrd depressiivsest meeleolust, aga lihtsalt soojas. ussike soovib maapõue #maameesotsibnaist</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br />aga mängida on ikka väga hea. tahan mängida nii palju, kui saab!</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">meil on reedel kontsert ja mulle tundub, et sel nädalal veel kontserdid võivad toimuda. seega pls tulge. maski saab jne. <a href="https://www.facebook.com/events/780862679426412">linkidi link link</a></div><div><br /></div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-67818444416591388752020-11-03T23:12:00.005+02:002020-11-03T23:12:53.412+02:00agendi tõnõ päivhummok algas täämbä väega varra, kuna sjoo plaat tulõ jo är salvesta. ja sääne huvidav salvestussessioon oll täämbä, et ütte lugu salvestasimi (no hää küll, üten heigotamisõ ja munõmisegä) ligi kolm tunni ja tõnõ lugu tull 20 minudiga. nojah. aig presse pääle, kiäki tahtsõ stuudiole saiaq ja mi matisega ollimi oma ao joba lahki lahknu. <div><br /></div><div>täämbä sai säändse nalla teedä: ossa raks - passin rauno oks.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzbPMbzy7gZX5rBuc5lWBK5swWwyj3ng3xrieX17Pp_ZMAUFg_yiCwJrEvM4qNbA34JyCfX8tUwuIs14LTdxAKegQ3zBXcmHlze992q6SnuN3dVKQyGqrn09uBTtF3Vfxej-QCpmQTQMZx/s320/tumblr_inline_obttcdNAlp1qzaiaf_500.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="240" data-original-width="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzbPMbzy7gZX5rBuc5lWBK5swWwyj3ng3xrieX17Pp_ZMAUFg_yiCwJrEvM4qNbA34JyCfX8tUwuIs14LTdxAKegQ3zBXcmHlze992q6SnuN3dVKQyGqrn09uBTtF3Vfxej-QCpmQTQMZx/s0/tumblr_inline_obttcdNAlp1qzaiaf_500.gif" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">hihihihihihihihihi</div><br /><div>väega mukav om joba täämbä kõnõlda võro keelen. eks suurõmb oht om neläpäävä, ku tulõ jälki laulukuuri minnäq ja piät hulga inemiisiga kokko puttuma. saatsõ paar ammõtligumat meili kah võro keelen, üts trükikoda vastassi kah võro keelen ja küssü, kas om vaia võrro ka plakadi är tuvva. sjoo om küll hää löüd.</div><div><br /></div><div>püüdse täämbä ütte uma laulu tõlki võro keelde - no peris rassõ om, ku silbiq häste ei klapi. tuu ollgi mu tarto-tallinna rongisõit. tagasisõidul mõtli, et ku ollõkõnõ om vetel leib, siis mis om kokakoola kaaslasõ ekvivalent? et nagu tahkõ vorm kokakoolast. matis ütel, et valgõ tsukõr. nojah, ma õks kujoti säänest peris musta pätsi ette.</div><div><br /></div><div>soovida ka kaia verrevä ja punasõ tapõlusõ kotsilõ Mukulatooriumi blogist: <a href="https://mukulatoorium.wordpress.com/2020/11/03/verreva-ja-punase-tapolus/">klõps</a></div><div>no ja sõs huvi peräst sjoost sarjast ka midägi:</div><div><br /></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNmtRIkZnJzcfBnXaFn5tDwYmq_Xs5eluN7Y6_GTp4B1mnBQNd5P_ADsQDZr5IcrnGtus7nSnGdm7Rzfej-EfyUfu5sM5cOW-IM5qso7GsbaKyZq7P5ANWBVmBRHm-kwnJvTj5cIA_VsBb/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="525" data-original-width="574" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNmtRIkZnJzcfBnXaFn5tDwYmq_Xs5eluN7Y6_GTp4B1mnBQNd5P_ADsQDZr5IcrnGtus7nSnGdm7Rzfej-EfyUfu5sM5cOW-IM5qso7GsbaKyZq7P5ANWBVmBRHm-kwnJvTj5cIA_VsBb/" width="262" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">võro reiv...</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /><div style="text-align: left;">mõtli, et tuu om määnegi ürituisi sari võro liinan. a selgüs, et dagö vahtsõ plaadi pääl om sääne lugu mille nimi om <a href="https://dagoband.bandcamp.com/track/v-ro-reiv">võro reiv</a>. peris huvidav, "võro mööblikombinaadi sektsioonkappi"om vahva keele päält rulli, tiritiri tiritiri titi titi </div></div></div><div><br /></div><div>ääh okei... nä mängseva pudsunudsija kaarti. nojah, egä omgi kats asja midä inemise tiidvä võro kotsilõ, müüblikombinaati ja pudsunudsijat. </div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-33101841887040930512020-11-03T01:14:00.006+02:002020-11-03T01:15:01.533+02:00agendi edimäne päiv<p> niisis. ega sjoo võro keele kõnõlõmine üts miilakkmine olõ-õi.<br />olõ lühkese aja joosul joba märgotanu, et fb messengerin võro keele kõnõlõmine om lihtsamb ku peris elon helügä kõnõlda. eriti, kui piät hulga inemiisi iin kõnõlõma - täämbä oll jaani kerigun regilauluteenistüs ja inne ma õks laulsõ kooril helü vallalõ... tuu aol om ka vaja määnseidki juhissit anda. ja tekis tuu klassikalinõ koorijuhi moment, et... "ma nigu olõssi joba varem kõkkõ tuud kõnõlõnu? et alla tullen piät korgõmbale hoidma, teksti selgemale artikuliirma" jne jne. a nüüd oll uutmuudu: ütli sjood kõkkõ võro keelen. ja kuigi nagu hädine oll olõminõ, kuna ma selgelt näie, et kõik es saa arvo (meil om niigi ka paar välismaalast koorin, nuu ommava väegä tubli, et üldse midägi mu juhissist arvo saava).</p><p> a jah, peräst õnnõs sai lepassoni kadriga kokko ja ku tõnõ inemine kõnõlõs ka virgalt võro keelen vasta, sõs esiki harinõt är. kuigi raadiointerviu pidime õks tegemä (<a href="https://www.facebook.com/events/780862679426412">kontsõrt tulõ!</a>) kiräkeelen, kuna toimõndaja tunnist, et tä ei saa häste arvo, midä mi kõnõlõmi - ja tuu või interviu aol mõnda esimuudu olokõrda panda. ja eetrisse minegu aos om kah võro keele nätäl läbi. a no küll ma ütel pääväl saa kah raadion võro keelen kõnõlda, kindlale saa. sjookõrd sõs nii.</p><p>mõtlõma olõ täämbä nakanu võro keelen ja üriti uma guuglikontolõ sisse logida nii, et kiroti parooli võro keelen... a tuu sai võlssi. õnnõs tull õigõ miilde. ja oi, ku pallo om õks tuud psükoloogilist blokki - et tiit suu vallalõ, a kohvigupidäjä käest ei julgõ küssü võro keelen. sai sõs är poetetü, et ingveritsäid taha. muig.</p><p>ja kosjuuren - mitu (mittevõrokõsõst) sõpra, kinkäle olõ võro keelen messengerin kirotanu - poetasõ esihindäst mõne ä või õ mõnõ sõna sisse, tundõ perrä. :) mille ei!</p><p>hummõn sõida põrknan pääliina, et karmoškatsõõrik õks valmis saanu - kats lugu viil vaia sisse saia. haroti metronoomiga. pidänu tuud rohkõmb tegemä. a stuudion salvestas kah minno üts seto tsura, niiet saami ilosalõ tõnõtõisõst arvo.</p><p><br /></p><p><br /><br /></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-83974697050911355402020-11-01T22:11:00.001+02:002020-11-01T22:11:06.578+02:00hurjuhhpäiv inne suurt kõrraldamiseni kõrraldetü kontserti paistetiva mandli üles. nojah. ja es lää. olli teki all ja lürpsi tsäid. kaie ekraani päält ülekannõt. läts jo häste. a ma es saa sääl ollaq.<div><br /><div>kihä om kuum, sõs jahtus jälki maha. egä säänest "lible-lible, teele-teele, palav... palav"-tunnet olõ-õi. et pidänu kõik aig sängün olõma. külmävärinä lihtsalõ ja liivätorm kurgun. tunnõ, et mul om nõnaneel ja tuu om veidi kitsukõnõ. umõhtigi om sjool nädälil pallo hädätarvilist planeeritü... karmoškaplaadi salvõstamine, kooriprooviq, kats esinemist. kõlisti eile 1220 pääle, kõik liiniq olliva hõivatü. nojah. 30 senti minut õks läts, kuna tutvustavat juttu oll joba minudi jagu. </div><div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh117LWVeR6wVy4jLwnXLruXnTQ7hTRvX8-v3Os6wxQVWGqP_QwzLSXRTrBsvOl3xF3Jgy0cUEEx7oFJ8LKJ40o_BPuD6Do1B_gtV9hIDoC3hlsphVNmFyVJVSiPDeIHcNR59eHUg0lAZGe/s694/arno.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="353" data-original-width="694" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh117LWVeR6wVy4jLwnXLruXnTQ7hTRvX8-v3Os6wxQVWGqP_QwzLSXRTrBsvOl3xF3Jgy0cUEEx7oFJ8LKJ40o_BPuD6Do1B_gtV9hIDoC3hlsphVNmFyVJVSiPDeIHcNR59eHUg0lAZGe/s320/arno.png" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">minä pettünü olõmidsõga, ku telehvooni är panni, mõtlõman, et mille puulpäivä pärastlõunal kõik liiniq kinni ommava</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">loie kankimäki mia raamatut "naaseq, kinkäst üüsiti mõtlõ" ja no nii hästi saa arvo päätegelädse uudishimust ja kiindumudsest blixeni karenisse. a jõudsõ allõs poole pääle, olõ-õi nii ammu proosat lugenu, et kuigi imelik - ja loomuligult kohati süütunnõ, et üldse oma aigu säändse luksusligu tegevüdsegä, nigu LUGÕMINE sisuta - klassikalinõ "kõikaigpiäproduktiivnõolõma"-tunne, mis vaihtõvahõl tagasi tulõ, hoolimata tuust, et ma üüse loitsu loe ja vileda harjaga tarõ iin maad pessä, hurjuhh. välän nakas külmäs minema, inemise, muumiq ja põrkna tahtva minnä uma urgu ärq. a määndsegil põhjusel talvõund täämbädsen ühiskonnan ei ole arvestadu mitte kohegi sisse. suurõq ravimi- ja toidulisandifirmaq elävägi tuust, et eestin ja viil mõneq riigin, kon talvõl päävävalgust ja põrknit vähe om, piät kõik aig kaema, et (d-, c-, b12-, q10- jms jms) vitamiini ei jätä võtmalda... kõik tiidvä, mis sõs juhtus.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">kuigi sattusi nüüd võro keele fb grupi postitusi lugõma.... ruubitsiir ja tursla om mul küll edimäne kuulminõ. a hää et õks kuulsõ. egätahes ma nüüd plaani võro keelen kirotada mõnda aigu sjood blogi, 2.11-8.11 om võro keele nädäl ja saie ka täämbä uma võro keele agendi pusa kätte. ma nüüd siis joba alusti. p.s. võro keele bingo om vahva asi tetä: <a href="https://bingo.visitvoru.ee/et/bingo/vorokoso-vallakutso/8">https://bingo.visitvoru.ee/et/bingo/vorokoso-vallakutso/8</a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">(ma heräsi pisu hilda, et joba 22. kuupäiväst tuu mäng käü, es tiiäki, a no nüüd piä lihtsalõ kippõmbalt täütmä)</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/tQcYWaTPf9U" width="320" youtube-src-id="tQcYWaTPf9U"></iframe></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">säändse vinüüli saimi, mmmmmmmm<br /><br /></div>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-13543933994024914182020-10-26T14:37:00.002+02:002020-10-26T14:37:44.756+02:00kas teie<p> tere, kas teie tellisite pesumasina paranduse?<br />-ei tellinud...<br />-ahaa, kümme-kolm oli kirjas...<br />-eee see ei ole tegelikult kümme, see on kaksteist, minge tänava poolt suurest uksest<br />-ahahh, no vabandust</p><p>et kuidas hommikul ärgata - uksekella ja uksega eksivad tehnikud on tegelt õnnistus!<br />on õnnestunud viimasel ajal päris hästi see enesekriitika kontrolli alla saada - uni on tähtis ja sisse(välja)magamine pole kahtlemata mingi kohutav eksimus.</p><p>samuti need mõttelised sammud... oma asja poole, oma muusika poole. laskemateen. peab vaikselt kuklast tõrjuma neid muid asju. (tulega,) mõõgaga: haa hõtt hõtt haa haa hõtt hõtt (<a href="https://www.youtube.com/watch?v=UfEMNbjLd3Y" target="_blank">lugeda lingi häälega, nt 1:24:28</a>). pikk vestlus Kadriga teemal "kollektiivis töötamine" - need kollektiivid, no kui palju kriitikat ikka võib tulla uksest ja aknast - samal ajal oodatakse sinult 100% professionaalsust (vabatahtlikku tööd tehes??) ja peale mõtteliste sammude veel ka päris füüsilisi samme. vaimne visadus töötab natuke ka mingi trotsi ja pahameele peal, isegi mitte niiväga kadeduse, aga mingi üldise trotsi. viha võib olla ressurss mõnikord. viha võib olla mingi jetpack, mis tõstab õhku, aga mitte nagu teiste kallale vaid kõrgele iseenda kohale, ja mitte ainult kohale, võib-olla ka veidi edasi.</p><p>jah, eelmise teraapiaseansi lõpus ma tundsin suurt viha oma endise kooli vastu. selle võru kooli, kus ma õppisin, et täiskasvanute ja laste vahel pole võrdsust olemas, et laste ja laste vahel pole võrdsust olemas, on ainult võimud ja hirmud - ja ohvriks olen alati mina. ja see laste ja laste vaheline suhe tõlgib ennast täiskasvanute ja täiskasvanute vaheliseks suhteks. sellessamas elus. see, mis on tundunud nii tuttav ja loogiline ja enesestmõistetav (mälestused koolist), on muutunud mu peas ebanormaalseks ja viha tekitavaks. lõpuks vabaneb mingi energia, mis ei ole ohvrikstegev energia, vaid midagi muud. see miski muu parandab kõike hästi aeglaselt. ta on nõela ja kõva niidiga väike isik, kes istub kuskil viinis metrookoridori tagaotsas öösel kell 2:46 ja õmbleb kogu mu paska kinni. see on kaugtöö. aga ainult tema saab seda teha. ja ma olen talle tänulik selle eest. </p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-45906808638874411402020-10-09T13:13:00.003+03:002020-10-09T13:13:34.299+03:00mannan<p> kui väsinud ma olen, jah, kui väsinud, <br /><br /></p><p>seda kõike on nii palju. aga vahepeal ongi. aga see ei tähenda, et midagi oleks lõplikult halvaks määratud. teraapias konstrueeritud turvakohabuss kangastub juba igal tartu tänaval. ja ma mitte enam ei istu, vaid laman üle kahe istme, vaatan seda katuseluuki. on suletud. mingi rootsikeelne kiri peal.</p><p>inimesed muudkui tulevad ja lähevad bussist, bussijuht on tore ja teeb palju lisapeatusi teeotsade juures, kus vaja on. pole olemas sellist asja, et ei saa peatuda. on ainult koostöö ja vastutulemine. ja vanade naiste rätid peas. mootor käib. ja ma lähen edasi. ja kõik ajavad muhedalt võrukeelset juttu omavahel. ja ma ei pea mitte midagi tegema peale kaasreisijaks olemise. </p><p>ma kaotan kõik asjad ära, ma unustan kõik asjad ära. aga ometi on sügis. see kõige parem sügis. ju? ma ei pane pesu kuivama, sest ma ei suuda otsustada, mis on tähtsam: pesu kuivamapanek, vajalike tekstide ülesotsimine õhtuseks esinemiseks või kahe meili saatmine vabatahtliku (kuid oo kui kõrgete ootustega) töö paremaks sujumiseks. reaalne asi, mis selle tulemusena võiks õnnestuda, on väga tähtis, oo kui tähtis kõigile. ja sinult oodatakse. ja ma annan. ma annan ma annan. mõtlen heidi iivari peale ja kuidas ma tundsin end selles tekstis ära. ma annanmaannanmaannanmaannan. või siis selle ühe paluva meili saatmine et mu oma projekt õnnestuks. kui kelleltki on vaja midagi küsida. siis ma lihtsalt muutun kõvaks parimennemöödas 2 aastat tagasi kitlitaskust leitud kaeraküpsiseks ja veeren nurka. sest mul juba kangastub resoluutne ja jäine vastus. mis on alati eitav. ja üleüldse. kuidas sa julged.</p><p>otsisin tekste ja leidsin hoopis oma sünnitunnistuse, mille ma tartusse tõin ükspäev. et selline asi siis. sündisin ja anti dokument. ja selle paberi tekstuur on hoopis teistsugune võrreldes teiste paberitega. eluõiguse kehastus. midagi nii vana ja elulist minu praeguses korteris. minu imikuseljaaju ei suutnud tol esimesel talvel ühegi vibratsiooni või muu talitlusliku actioniga ette kujutada, et mul on kunagi enda kodus sooja veega dušš. näiteks. vot kuidas on elu edasi läinud. selline asi. mis väärib ju kiitust. väärib ju rõõmustamist. aga nagu türa ma nutan siin õhtul JA ka hommikul, sest hommikul saab ka üksi nutta. üksi nutmine on kahekesi nutmisele sarnane, sest ikka on üksi olla. isegi kui ma nutan kellegi teisega koos, varitseb kuskil kuklas see üksik kaisa, kes tahtis ka niikuinii nutta ja tänks et sa need soojad kraanid nüüd lahti lased, matulenka.</p><p>sünnitunnistus teeb õrnaks. mingi seos sellesama südamega. ja nahaga. mis mul on. nagu sama kaisa. keegi hoidis süles. ema, ämmaemand. isa. keegi ema sõber. kõik on mind hoidnud, oo kui palju on mind süles hoitud, ilma, et ma ise teaks. ja sel hetkel oli mul teine roll. sõltuvam roll. aga mul oli ikka see sünnitunnistus, see oli minu oma. kuigi ma ei osanud lugeda veel.</p><p>ja ei saa ühtki päeva vahele jätta. sest täna on no.1.1. viimane etendus. ja see on tegelt tükk maad erilisem asi kui mõni muu, mida olen teinud. see on turvaline. ja kes teab, võib-olla nutan õhtul veel. enne uinumist. ja taas ma ei lähe varem magama, mis päästaks mu ligunenud pelmeeniümbrise kombel haprat hinge. ta jääb ikka ligunenud pelmeeniümbrise kombel hapraks. ma pean piire sättima, oi kui palju rohkem piire sättima. aga mul pole südant. ega nahka. maannanmaannanmaannan. </p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2384509994005360665.post-42495444643482354532020-09-22T15:50:00.001+03:002020-09-22T16:28:09.984+03:00okei see laul<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/osZDfZwpnpw" width="320" youtube-src-id="osZDfZwpnpw"></iframe></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">eriline vokaal - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">tšello!!! - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">tähenduslik sõnum - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">äge video - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">megahea seade, instrumentide valik - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">laululooja ja laulja on ise teinud selle seade - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">refrääni meloodia jääb kummitama - check</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">mul on niiii hea meel. Monique oli ühel aastal vahetuses Elleri koolis ja kui ma poleks samal ajal seal ise olnud, siis ma ei oleks tema loomingust midagi teada saanud, väga äge muusik, tasub jälgida. <a href="https://www.facebook.com/moniqueclaremusic">artisti fb leht</a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">see muss, mis ta teeb, annab mulle endale ka nii palju inspiratsiooni ja lootust, et ma suudan ühel hetkel Lonitseeraga jätkata, kui mu hääl on taastunud (praegu juba on väga palju parem kui suvel!). ja see kultuurikorraldamise kamm väheneb. praegu olen jälle ümbritsenud end mingite tööotsadega, mis pole päris minu eriala, aga well, ka see läheb mööda. kogun.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">igatahes on hea meel öelda, et saan sel reedel Prima Vistal üles astuda kontserdil "Kirjanikud muusikas", seal esinevad veel mingid coolid ansamblid nagu Irene ja Autosexuality, pole neid kuulnud, aga olen juba intrigeeritud: <a href="https://www.facebook.com/events/329909055094624">fb ürituse link</a>. esinen seekord soolos. äkkkki jõuab ühe uue laulu valmis. mine tea. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">xoxo</div><p></p>k@izhttp://www.blogger.com/profile/06437212518615460861noreply@blogger.com0