11. juuni 2017

sprinklerikontroll

Täna löövad kesklinnas kirikukellad juba kolmandat korda. Kaks korda teenistuse alustuseks ja lõpuks. Ja siis üks kord veel. Automaatselt mõtlen: "Loodetavasti pulmad, mitte matused." Matustel on negatiivne maitse. Lähedased on kurvad, sest a) keegi armas on lahkunud, b) nii nutmise kui nutu tagasi hoidmise peale läheb sama palju (ja palju) energiat.

Vanaema matuselgi oli kuidagi veider või kohatu, et naabrid, kellega iidamast-aadamast suhelnud ei ole (või mõned inimesed, keda nägin viimati 11-aastasena), näevad mind nüüd nii õrnas olekus. Et mis õigusega? Võtan tatistades nende kaastundeavaldusi vastu ja üritan sirge suuga kirikulaulu kaasa laulda, samal ajal keskendudes sellele, kuidas läbi rahvasumma tagasi oma kohale saada, et mitte jääda jalgu, tähelepanu keskpunkti vms. Kõik üritavad pisaratele mitte järgi anda. Raske on muidugi näha teist inimest kurvana, kuid veel raskem on näha teist inimest kurvana ja üritamas oma kurbust kõhuna sisse tõmmata. Kui inimesed võtaksid täna surma sama loomuliku elu osana, kui sündi, pulmi või auto parkimist, siis oleks sotsiaalselt hoopis vabam. Vanal ajal olid hoopis teised kombed ja kokkulepped enne ja pärast pereliikme surma. Ma ei saa neist kunagi osa. Lepin sellega, nagu lepin ka sellega, et ma ei saa maitsta elu, kus kellelgi ei ole telefone. Aga Anderseni muinasjutud on ikka alles.

"Raamatute abil saab põgeneda" on veider väljend. Nagu oleks see käesolev siin nii hirmus. Raamat aitab pigem toita. Täita vajadusi ja vastata küsimustele. Paralleelselt reaalsusega. Parim on ju see ruum raamatu ja elu vahel, mis on lõngaotsi täis. Kuidas mõni tunne raamatut lugedes meenutab mingit tunnet päriselus. Ja vastupidi. See on suisa meisterlik tõlkimine, mida me teha oskame! Ja kui toredalt inimesed igasuguseid võrdlusi situatsioonide vahel leida oskavad. Kogemata-metafoorid ja nende leidmine, siis see pika tetriseklotsi tühimikku langemise tunne, kui mõttele järgi jõuad. Ega ei oskagi paremini seletada, sest see on nii ürgne. Mõte on jätkuvalt kiirem kui ise (kuigi nüüd hakkab ka ise järgi jõudma).