2. juuni 2017

kromosoomide võidusõit



Mm, täna sai jälle üle pika aja pastakat vastu paberit keerutada. Mõnuga.
Ootan sohvrit. Jälle üks ootamine. Mõnus ootamine. Köögimööblil on piirjooned jälle, valgus lasti aknast sisse, pilvepamp kruiisib üle lasteaia. Teine juuni ja 5-11 meetrit sekundis.

Ja siis see hetk kui uus Feist kõlab nagu vana David Bowie. jawdrop. iga lugu albumil on nii, nagu peab.

Kommentaare ei ole: